Levinud müüdid

on .

Tallinn-Tartu-Riia trassi rajamine on lihtsam ja soodsam kui Tallinn-Pärnu-Riia suunalise trassi rajamine

Mitmed uuringud on analüüsinud erinevaid trassi suundi, kõik tulemused kinnitavad, et Pärnu suund on Tartu omast perspektiivikam, soodsam ning elu- ja looduskeskkonda säästvam.
Olemasolevale trassile kiire ühendusega raudtee rajamine on mitmes plaanis keeruline:

  • Erinev rööpavahe ning erinevad standardid elektri- ja turvanguvarustusele ei võimalda rajada raudteed olemasolevale raudteele. Rajada tuleks teisel pingel töötav kontaktvõrk. Eestis on praegu kasutusel rööpavahe 1520 mm, Euroopas aga 1435 mm.
  • Kiireks rongiühenduseks tuleb trass tõmmata sirgeks ja võõrandada raudtee kõrval täiendavalt maad. Tallinn-Tartu-Valga trassi ääres palju tiheasustusega paiku (Aegviidu, Tapa, Tamsalu, Jõgeva, Tartu, Elva, Valga), kus tuleks lammutada hulgaliselt hooneid ja kujundada ümber praegune tänavavõrk. Praeguse raudtee äärsetes asulates algavad tänavad ja majad kohe rööpmete kõrvalt.
  • Olemasolevale Valka suundavale trassile tänapäevast kiiret raudteed rajades tuleb ümber ehitada eritasandilisteks ristmikeks ca 60 raudteeülesõidukohta.
  • Tartu kaudu kulgev trass on 100 kilomeetrit pikem, mis tähendab ca 500 miljoni euro võrra kallimat ehitust ja kõrgemaid ülalpidamiskulusid. Suuremad kulud tähendavad ka kõrgemat kaubaveo hinda, kallimat reisijapiletit ja kaotatud aega.

Rail Balticu rajamiseks vajamineva rahaga saaks ehitada neljarealisi kiirteid, tõsta pensione ja teha Eesti elu paremaks

Rail Balticu ehitamiseks taotletakse toetust spetsiaalselt Euroopa Liitu kui tervikut ühendavate transpordivõrgustike rahastamiseks mõeldud fondist. Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) saame taotleda kahe finantsperioodi jooksul kuni 644 miljonit eurot. Seda raha teisteks projektideks taotleda ei saa, sest on mõeldud sihtotstarbeliselt üle-Euroopalisteks ühendusteks.

Rail Baltic tuleb ülejäänud raudtee lõikude arvelt, mille renoveerimiseks ei leita vahendeid

Rail Baltic on küll mahukaim, aga kaugeltki mitte ainus lähikümnendi suurinvesteering Eesti raudteevõrku. Transpordi arengukava näeb selgelt ette ka Eesti sisese raudteevõrgu arendamise ja kaasajastamise. Lähiaastatel on plaanis renoveerida Tapa-Tartu raudtee selliselt, et Tallinnast Tartusse saaks vähem kui kahe tunniga. Tallinn-Narva raudteel saab juba praegu sõita suures osas 120 kilomeetrit tunnis, aga kolme aasta pärast algab trassi täiendav renoveerimine, et võimaldada kogu trassi ulatuses kiirust 120 kilomeetrit tunnis ja lõiguti ka 135 kilomeetrit tunnis. Seega on veel enne Rail Balticu valmimist täiesti reaalne jõuda ka Tallinnast Narva kahe tunniga.

Rail Baltic on keskkonnavaenulik

Raudtee rajamisel lähtutakse Euroopa Liidus kehtivatest keskkonnanõuetest, kõik rajatised planeeritakse looduskeskkonnaga kooskõlas. Kuna raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, siis tekib oluliselt vähem keskkonnasaastet kui tänastel Eesti raudteedel või maanteedel.

Rail Baltic on kasulik vaid välismaistele transiidiettevõtetele

Rail Baltic on Eestis elavatele inimestele vajalik mitmes plaanis:

  • Võimaldab Eesti inimestel kiiremat ja mugavamat liikumist. Tallinnast jõuab kolmveerand tunniga Pärnusse ning vähem kui kahe tunniga Riiga. Paljude ettevõtete töötajad liiguvad iganädalaselt Tallinna ja Riia vahel, mis nõuab palju aega ning on praegusel maanteel ebamugav. Raudtee ühendub ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga, mistõttu on võimalik tulevikus paari ümberistumisega sõita erinevatesse Euroopa riikidesse.
  • Rail Baltic elavdab turismi. Eesti tuleb aegruumiliselt nii lätlastele, leedukatele kui poolakatele oluliselt lähemale. Eelkõige mõjutab see Pärnu ja Tallinna turismiga seotud ettevõtlust, aga kaude ka ülejäänud Eestit.
  • Rail Baltic annab kohalikele ettevõtjatele soodsa ja kiire ekspordikanali Euroopasse, mis vähendab sõltuvust idanaabrist ning võimaldab edukamalt hinnaga Euroopas konkureerida.
  • Rail Baltic loob uusi töökohti nii raudtee ehituse ajal kui pärast raudtee valmimist. Erinevad transiidi- ja logistikaettevõtted laienevad ning vajavad lisatööjõudu.
  • Rail Baltic säästab inimelusid, sest liiklus maanteedel väheneb raudtee valmimisel. Arvestuslikult säästetakse 30 aasta jooksul 260 inimelu, mis ei tundu numbrina suur, aga kaheneva iibe ja suure väljarände tingimustes on iga inimene väga oluline.

Rahvas ei toeta Rail Balticut

2014. aasta detsembris läbi viidud avaliku arvamuse uuringu kohaselt (Faktum & Ariko) on projektist teadlikud 74% eestimaalasi, kellest 70% hindab raudtee mõju Eestile positiivseks. Peamiste positiivsete mõjudena nimetati liikumisvabadust (parem reisida), kaubavedu ja ühendust Euroopaga. Projekti toetas sama uuringu kohaselt 64% projektist teadlikke inimesi.

Kohalike inimeste soove ei kuulata

Rail Balticu planeerimisprotsessi osaks on koostöö maakondade, valdade-linnade ja erinevate elualade ekspertidega. Kui üldlevinud põhimõtte järgi viiakse maakonnaplaneeringute avalikustamised läbi maakonnakeskustes, siis Rail Balticu avalikud arutelud on läbi viidud kõikides omavalitsustes, mida trass puudutab.
Seega on olnud võimalus kaasa rääkida kõigil huvilistel mitmete avalikustamiste voorude käigus, lisaks on kõik materjalid operatiivselt olnud avalikult kättesaadavad railbaltic.info kodulehel. Arusaadavalt ei saa arvestada kõiki ettepanekuid, sest nii suurte projektide käigus tuleb teha ka kompromisse. Oluline on, et koduomanike ja ettevõtjate võimalikud ebamugavused oleksid minimaalsed ja õiglaselt kompenseeritud.

Projekti maksavad kinni Eesti maksumaksjad

Rail Balticu ehitamine maksab praeguste andmete kohaselt ca 1,3 miljardit eurot, millest ligikaudu 80% on kavas taotleda Euroopa Liidult. See raha jaguneb kümne aasta peale. Rahastusvajaduse tekkides kasutab riik omafinantseeringuks kõige soodsamaid võimalusi kas riigieelarve vahendeid kasutades või vajadusel välisturgudelt raha kaasates. Esimese rahastustaotluse Euroopa Ühendamise Rahastust kiitis Euroopa Komisjon heaks 2015. aasta suvel. Kolme Balti riigi peale kokku saadi toetust 540 miljonit eurot, Eesti osa sellest koos riigi omafinantseeringuga moodustas 213 miljonit eurot.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe