Ettevalmistus

on .

Otsused:

  • Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid 10. juulil 2015. aastal ühehäälselt heaks Euroopa Komisjoni transporditaristu toetuste paketi kogumahuga 11,93 miljardit eurot, mille üheks osaks on ka Rail Balticu projekt. Eesti, Läti, Leedu ning kolme riigi osalusega ühisettevõte saavad projekti esmase etapi elluviimiseks kokku 540 miljonit eurot, millest ligi 82% tasutakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).
  • Rail Balticu juhtkomitee langetas 7. juulil 2015. aastal otsuse eelistatud trassikoridori osas. Materjalidega saab tutvuda siin.
  • Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome transpordiministrid allkirjastasid 22. juunil 2015. aastal Rail Balticu koostööprotokolli, mille eesmärk on projekti protsesside ning tehniliste lahenduste ühtlustamine.
  • 28. oktoobril 2014. aastal allkirjastati kolme Balti riigi poolt Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS asutamisdokumendid. RB Rail juhatuse esimees ja tegevjuht on Baiba Rubesa, kelle nimetas 2015. aasta oktoobri lõpus ametisse ühisettevõtte nõukogu
  • Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas 3.10.2014 raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid, ettevõtte juhatuse liikmena asus tööle Indrek Orav ning nõukogu liikmetena Anti Moppel, Agris Peedu ja Illar Kaasik.
  • Valitsus andis 21.08.2014 majandus- ja taristuminister Urve Palole volitused asutada Rail Balticu valdusettevõtte Eestis ning omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes.
  • Põhimõtteline, Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 22.09.2011. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega, millega kinnitati üleriigiline planeering "Eesti 2030+". Otsusele eelnesid avalikud arutelud ning konsultatsioonid seotud osapoolte ja ekspertidega.
  • Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 10. novembril 2011. aastal vastu võetud ühisavaldus seadis eesmärgiks Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega uue raudteeliini rajamiseks ja hilisemaks majandamiseks ühisettevõte loomise.

Eeluuringud:

  • AECOM Limited poolt viidi 2010. aasta aprillist kuni 2011. aasta maini läbi Rail Baltic trassi asukoha põhimõtteline valik ning esialgne teostatavus-tasuvusanalüüs. Uuringu eesmärgiks oli määrata kindlaks võimalused Kaunast ja Riiat läbiva Marijampolė ja Tallinna vahelise Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) raudtee arendamiseks. Uuringu lõppeesmärgiks oli anda kolme Balti riigi ja EL-i asutustele täielik ja põhjendatud ülevaade, kas projekt näib piisavalt teostatav, et õigustada detailsema analüüsi läbiviimist.

AECOMi uuring analüüsis nelja erinevat trassivõimalust läbi kõigi kolme Balti riigi: kaks neist läbisid Eestis Tartut ning kaks varianti läbisid Pärnut. Põhjalike arvutuste ja analüüside tulemusel selgus, et raudtee rajamine läbi Pärnu andis olulise keskkonnasäästliku ja majandusliku efekti. AECOM-i uuringu lõppraporti lisadena esitati ka mahukas kaardimaterjal võimalike Rail Baltic trassiversioonide osas.

Tutvu 2011. aasta mais valminud uuringuga  “Rail Baltic. Final Report.” siin: http://tja.ee/index.php?id=13468&highlight=aecom

  • Rail Baltic raudtee strateegiline uuring viidi läbi Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel 2005. aasta novembrist kuni 2006. aasta detsembrini. Töid juhtis COWI A/S konsortsium. Teostatavuse eeluuringu eesmärk oli hinnata Rail Balticu vajadust ja anda soovitusi trassi paiknemise, tehniliste standardite ning nõuete osas.

Tutvu uuringuga siin: http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/railbaltica/concl_et.PDF

  • Ühisettevõtte asutamise võimaluste kaardistamiseks viis pan-Balti advokaadibüroode allianss TRINITI läbi uuringu, mis analüüsis ühisettevõtte jaoks optimaalset maksu- ja organisatsioonistruktuuri, finantseerimisvõimalusi ning pakkus välja rahvusvahelisel kogemusel põhinevad lahendused otsuste langetamiseks.

Tutvu uuringuga siin: http://tja.ee/uhisettevotte-uuring

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe