Harjumaal jätkatakse kolme Rail Balticu trassi analüüsiga

on .

Stenbocki maja, 29. mai 2014 - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustas neljapäeval valitsuskabinetile Rail Balticu raudteeühenduse seni tehtud uuringuid ja erinevaid trassialternatiive.

Valitsus otsustas, et Harjumaal tuleb jätkata trassidega, mis kulgevad nii idast kui läänest ümber loodava Nabala looduskaitseala (13A, B, C ja D). Ülejäänud trassivalikud jäävad esialgu kõrvale.

Valitsus arutas kõikide trassivariantide puhul nende mõju elukeskkonnale, loodusele ja majandusele, samuti trasside maksumust. Välja valitud kolme trassi puhul on tegemist kompromissiga, kus mõjud elukeskkonnale ja loodusele on kõige enam tasakaalus.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab pärast trassialternatiivide võrdlustulemuste tutvustamist avalikkusele ja trassialternatiivide eskiislahenduste koostamist valitsuskabineti nõupidamisele ettepaneku eelistatuima trassi kohta. Trass on vaja välja valida sügisel.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Hetkel analüüsitakse Harju, Rapla ja Pärnu maakonda läbivaid trassialternatiive, mille tulemusena selgub sobivaim trass.Euroopa Liidu rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Detailne Harjumaa trassivariantide kaart võimalik alla laadida siit.

Harjumaa trassivariantide skeem:

 Harjumaa variandid 30-05-2014

Rail Balticust on teadlikud 69 protsenti eestimaalastest

on .

Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 69% eestimaalastest ning nendest omakorda 80% hindab projekti mõju Eestile positiivseks, selgus Faktum & Ariko värskest uuringust.

Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (40%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas. Vanuse rühmiti on projektiga enam kursis 45-74-aastased elanikud ning kõige vähem 15-24 aastased noored.

Uuringut läbi viinud Faktum & Ariko projektijuhi Liina Märtini sõnul oskavad enamik vastanutest seostada Rail Balticut rahvusvahelise kiirraudteega. "Ka avatud vormis antud vastuste põhjal saab öelda, et elanikud üldiselt teavad projekti sisu. Suur osa seostas projekti kiire rongiühendusega Euroopasse, Balti riikidesse või ka üldisemalt uue raudtee rajamisega," ütles ta. Liina Märtin lisas, et pooled elanikest teavad, et trass hakkab kulgema Tallinn-Pärnu suunal.

Uuringu kohaselt peab 78% Rail Balticust teadlikest elanikest projekti mõju Eestile positiivseks. "Kolme enimvastatud positiivse mõjuna nimetasid vastajad kaubavedude ja kaubanduse elavdamist, kiiremat transpordiühendust ning mugavamaid, avaramaid liikumis- ja reisimisvõimalusi," ütle Märtin. "Projekti negatiivsete mõjudena aga tuuakse välja mõju loodusele ning liigsuuri investeeringuid."

Läbiviidud uuringust selgus, et Rail Balticust teadlike elanike hulgas on toetajate osakaal projektile 73% ning mittepooldajaid 16% vastanutest.

Uuringuga kaardistati ka rongiga sõitmise harjumused Eesti elanike seas, mille kohaselt kasutab regulaarselt rongi reisimiseks kümnendik eestimaalastest ning ca 40% elanikest ei kasuta rongi peaaegu mitte kunagi. Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola ning 71% nendest kasutaksid sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi.

Uuringutulemused koguti aprillikuu jooksul üle Eesti telefoniküsitluse käigus ja kokku vastas 1026 Eesti elanikku. Valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Hetkel analüüsitakse Harju, Rapla ja Pärnu maakonda läbivaid trassialternatiive, mille tulemusena selgub sobivaim trass. EL rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Täismahus uuring on võimalik alla laadida siit: pdfRail Baltic - Elanikkonna teadlikkus ja hinnangud

Lisainfo:

Rasmus Ruuda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik
Telefon 625 6429, 5344 4417
E-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Liina Märtin
Faktum & Ariko projektijuht
Telefon: 56 283 993
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Vilniuses jätkusid Rail Balticu läbirääkimised

on .

Esmaspäeval, 28. aprillil toimusid Vilniuses transpordi asekantslerite vahelised kõnelused raudteeühenduse Rail Baltic aktsionäride leppe üle.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe sõnul on enamikes küsimustes riigid jõudnud kokkuleppele, lahendada on jäänud veel mõned küsimused, sealhulgas Vilniuse ühendamise teema.

Nii Läti kui Eesti esindajad märkisid, et Vilniuse ühendamine tulevikus on oluline, kuid seda saab teha projekti järgmistes etappides, kui on täpsemalt teada liini majanduslik tasuvus ja Euroopa-poolse toetuse saamise võimalused.

„Töötasime aktsionäride leppe kallal ja saime sammu edasi," ütles Pärgmäe. „Vilniuse ühendamist arutatakse edasi järgmisel töögrupi kohtumisel, selle kohta teeb sõnastusettepaneku Läti." lisas ta.

Pärgmäe sõnul saavutasid riigid aga täna kokkuleppe juhatuse liikmete valimise protsessis. Pooled nõustusid edasi töötama ka sättega, mille kohaselt aktsionärid peavad vältima oma tegevuses huvide konflikti ühisettevõttega.

Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome kirjutasid Rail Balticu ühisfirma loomise kavatsuste leppele alla mullu septembris. Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe kohaselt Riiga, igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.

Harju maakonnas toimuvad lisandunud Tallinna ringtee trassialternatiivide avalikud tutvustused

on .

Harju Maavalitsus annab teada, et välja töötatud on Rail Balticu raudtee trassi koridori Tallinna ringtee trassialternatiivid (14ndad lõigud), mis lisati võrdlusesse kuue kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Võrdlusbaas laieneb nelja trassialternatiivi võrra, millest üks kulgeb vahetult ringtee kõrval, teised kolm selle lähistel. Ringtee trassialternatiivid läbivad Saku, Kiili ja Rae valdasid. Täiendavate trassialternatiivide lisandumise järgselt viiakse lõpule Harju maakonda läbivate trassilõikude omavaheline võrdlemine. Võrdlusesse haaratakse kõik Harju maakonda läbivad trassialternatiivid – lõik 12 ning 10ndad, 11ndad, 13ndad ja 14ndad lõigud – ning trassialternatiivid Rapla maakonna põhjaosas.

Rail Balticu planeerimise ajakava täpsustus

on .

Esialgsed võrdlustulemused Pärnu- ja Raplamaa trassikoridoride alternatiivide kohta on valminud ja ülevaatamisel ning läbiarutamisel projekti töögrupis. Samaaegselt on täpsustamisel KSH programmiga seonduv. Eeldusel, et KSH programm kiidetakse heaks aprillis, toimuvad Pärnu- ja Raplamaal võrdlustulemuste avalikud arutelud mais. Harjumaal on trassikoridoride alternatiivide võrdlusperiood pikenenud tulenevalt Tallinna ringteega seotud trassivariantide täpsustamisest ning Harjumaa trassivariantide võrdlustulemusi tutvustatakse hetkeseisuga eeldatavalt juunis.

Seejärel koostatakse kõigile trassialternatiividele täpsemad eskiislahendused, mis jõuavad avalikkuse ette praeguste plaanide kohaselt selle aasta oktoobris-detsembris. Eesmärk on jõuda 2015. a keskpaigaks planeeringulahenduse kooskõlastusringile saatmiseni ja aasta lõpuks planeeringu kehtestamiseni.

Ülemiste ühisterminali avaliku arutelu protokoll ja slaidikava on portaalis kättesaadavad

on .

04.03.2014 toimus Lasnamäe Linnaosa Valituses Rail Baltic Ülemiste ühisterminali avalik arutelu.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistute jagamine ja maakasutuse sihtotsatarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminali ehitamiseks.

Avaliku arutelu protokoll ja slaidikava on kättesaadavad siit

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe