Rail Balticu planeerimisel võeti Harjumaal võrdlusesse uus trassialternatiiv

on .

Eile toimunud Rail Balticu juhtkomitee kohtumisel otsustati põhjalikult läbi analüüsida ning lisada trassialternatiivide hulka Harju maavanema pakutud uus trassialternatiiv Harjumaal.

Vastavalt planeerimisseaduse põhimõtetele on trassialternatiivide võrdlustulemuste koondamise ning avalikustamise järel võimalik esitada arvamusi ning ettepanekuid. Rail Balticu juhtkomitee otsustas toetada uut trassialternatiivi ettepanekut Harjumaal, mis kulgeb Saku vallas, puutub Kiili valla põhjaosa ning Rae vallast suundub Ülemiste reisiterminali ja Muuga sadamasse.

Projekti maakonnaplaneeringute ekspert Pille Metspalu kommenteeris, et Harjumaa uut trassialternatiivi peavad kõige vähem häirivamaks ka Rae, Kiili, Saku valla esindajad, kellega on koostööd tehtud. "Lisaks mõjutab see esialgsete hinnangute kohaselt vähem asustusalasid ja asulate arenguperspektiive, on tehniliselt hõlpsamini teostatav ning võimaldab perspektiivis liita eraldi harudena tootmisalasid Tartu mnt piirkonnas ja mujal," lisas Metspalu.

Juhtkomitees otsustati võtta võrdlusse ning viia läbi analüüs ka Rapla maavanema ettepanekule täiendava trassialternatiivi osas Raplamaa põhjaosas, mis möödub Kohila alevist kaugemalt idapoolt. Teadmiseks võeti informatsioon Põhja-Pärnumaal Vändra ja Are vallas kulgevast kahest trassialternatiivist.

Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamise protsessis on toimunud trassialternatiivide põhjalik võrdlemine ning nende tutvustamiseks toimus kokku 15 avalikku arutelu Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes. Vastavalt seadusele kujundab otsuse lõpliku trassi osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha Vabariigi Valitsus eesoleval sügisel.

Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamisega, mis konkreetsetes piirkondades toob välja võimalikud tehnilised ülesõitude, läbipääsude jne lahenduspõhimõtted, mille tutvustamine on kavandatud eesolevale talvele. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Rail Balticu trassi kulgemises Läti piirist Pärnuni on jõutud üksmeelele

on .

Rail Balticu planeerimisel on koostöös Pärnumaa maavalitsuse ning kohalike omavalitsustega tulemuslikult läbi räägitud asukoht trassile Läti piirist Pärnu linnani. Arutelud jätkuvad Pärnu-Rapla suunal, homme, 5. augustil kohtuvad projektimeeskonna erinevad osapooled Vändra vallas, et täpsustada trassi kulgemist Põhja-Pärnumaal.

Eelistatud trass kulgeb Pärnumaa lõunaosas suures osas riigimetsa aladel, Pärnu-Ikla maanteest idas. Surju vallas Rabaküla - Metsaääre küla piirkonnas on aluseks võetud vallavalitsuse poolt eelistatud trassilõik. Pärnu linnas kulgeb eelistatud trass valdavalt olemasoleva raudtee koridoris.

Vändra vallas Kaismal toimuva kohtumise käigus tulevad veekord arutluse alla Vändra ja Are vallas kulgevad lõigud, mille osas võrdlustulemuste alusel välja toodud soovituslik eelistus ei kattu kohalike omavalitsuste ühisavaldusega. Kohtumisel vaadatakse kohapeal looduses läbi võimalikud tehnilised lahendused inimeste, loomade ja tehnika liikumiseks.

Projekti maakonnaplaneeringute juhtivekspert Pille Metspalu selgitas, et koostöö kohalike elanike ja omavalitsusesindajatega on olnud sisukas. Nii näiteks on Pärnumaa lõunaosa omavalitsuste poolt tehtud trassikoridoride ettepanekutest arvestatud kõiki neid, mille puhul trass ei läbi Natura 2000 loodusalasid, näiteks muudeti trassi kulgemist Surjus.

Harjumaa osas on kaalumisel täiendava alternatiivi analüüsimise vajadus, mis võimaldaks möödumist Kohila ja Kiisa asulatest ning oleks lühem kavandatavast Nabala kaitsealast kaarega mööduvatest alternatiividest. Eelistatud trass Harjumaal peaks selguma sügisel.

Vastavalt planeerimisseadusele kujundab otsuse trassi kulgemise osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha III kvartali lõpuks valitsus. Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamist, mis konkreetsetes piirkondades toob välja võimalikud tehnilised ülesõitude, läbipääsude põhimõtted ja maakasutustingimused. Eskiislahenduse tutvustamine on hetkel kavandatud detsembrisse 2014. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Rail Balticu trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamiseks viidi läbi 15 avalikku arutelu

on .

Lõppesid Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuande ning trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamised Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes.

Kõiki trassikoridoride lõike võrreldi põhjalikult tuginedes loodus- ning inimkeskkonna kriteeriumitele, samuti lähtuvalt tehnilisest teostatavusest, ehitusmaksumusest ning sotsiaalmajanduslikest aspektidest. Keskkonnamõju hindamise ning planeerimise poolt optimaalsemaks tunnistatud trass läheb läbi Pärnu linna, möödub Järvakandi alevist ja Rapla linnast läänest ning möödub kavandatavast Nabala looduskaitsealast ida poolt. Rahvusvahelise kiire raudtee kavandamisel minnakse nüüd edasi laekunud ettepanekute analüüsiga.

Konsultandi meeskonna poolt väljapakutud soovituslik trassi asukoht on aluseks eelistatud koridori osas otsuse langetamisel. Vastavalt seadusele kujundab otsuse lõpliku trassi osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha III kvartali lõpuks valitsus.

Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamist, mis konkreetsetes piirkondades toob välja võimalikud tehnilised ülesõitude, läbipääsude jne plaanid, mille tutvustamine on kavandatud detsembrisse 2014. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Selgituseks Harjumaa trassialternatiividest

on .

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustas 29. mail valitsuskabinetile Rail Balticu raudteeühenduse seni tehtud uuringuid ja erinevaid trassialternatiive. Valitsus arutas kõikide trassivariantide puhul nende mõju elukeskkonnale, loodusele ja majandusele, samuti trasside maksumust ning otsustas, et Harjumaal tuleb jätkata trassidega, mis kulgevad Ülemiste ja Muugani nii idast kui läänest ümber loodava Nabala looduskaitseala (13A, B, C ja D). Ülejäänud trassivalikud jäävad esialgu kõrvale. Valitsuskabineti nõupidamisel eelistatuima trassi osas seisukohta ei võetud. Otsustati, et majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab 2014. aasta III kvartali jooksul pärast trassialternatiivide võrdlustulemuste tutvustamist avalikkusele ja trassialternatiivide eskiislahenduste koostamist valitsuskabineti nõupidamisele ettepaneku eelistatuima trassi kohta.

Allpoolt on kätte saadav Majandus- ja Kommunikatsiooniminster Urve Palo sellesisuline kiri Harju, Rapla ka Pärnu maavanematele.

pdfMajandus- ja Kommunikatsiooniminstri kiri

pdfMajandus- ja Kommunikatsiooniminstri kiri LISA 1

Riigid said kokkuleppele Rail Balticu aktsionäride leppes

on .

Täna Tallinnas toimunud töögrupi kohtumisel leppisid Eesti, Läti ja Leedu kokku raudteeühenduse Rail Balticu ühisettevõtte aktsionäride leppes.

Aktsionäride lepe peab saama heakskiidu ka liikmesriikide valitsustelt. Aktsionäride leppe allakirjutamiseni jõutakse eeldatavalt augustis, kui Lätis ja Eestis on loodud valdusettevõtted, kellest saavad ühisettevõtte aktsionärid.

Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul kulgesid läbirääkimised pikalt ja põhjalikult ning lõpptulemus rahuldab kõiki osapooli. „Eelkõige on mul hea meel selle üle, et takistused ettevõtte loomiseks on kõrvaldatud ja saame edasi minna ettevõtte reaalse käivitamisega, muuhulgas selleks, et esitada järgmise aasta jaanuari lõpuks rahastustaotlus Euroopa Komisjonile," ütles ta.

Lepiti kokku, et raudtee ehitatakse samadele tehnilistele standarditele vastavalt Tallinnast Pärnu, Riia, Panavežyse ja Kaunase kaudu Poolani. Kuna see ühendus on ka Euroopa Liidu abikõlbulik, siis esmajärjekorras liigutakse töödega edasi ning esitatakse rahastustaotlus sel liinil asutavate lõikude peale. Samuti jõuti üksmeelele selles, et Vilniuse-Kaunase haruliin on projekti osa, mida hakatakse ellu viima, kui see muutub euroliidu abikõlbulikuks.

Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome kirjutasid Rail Balticu ühisfirma loomise kavatsuste leppele alla mullu septembris. Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe kohaselt Riiga, igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.

Algavad Rail Balticu trassivariantide võrdlustulemuste avalikud arutelud

on .

16. juunist algavad rahvusvahelise kiire raudtee Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuande ning trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamised.

Kokku toimub Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes analüüsi tutvustamiseks 15 avaliku arutelu koosolekut. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ning planeerimise ekspertide poolt optimaalsemaks tunnistatud trass läheb läbi Pärnu ning möödub kavandatavast Nabala looduskaitsealast ida poolt.

Kõiki trassikoridore võrreldi põhjalikult tuginedes keskkonnamõju strateegilise hindamise vahearuandes toodud loodus- ning inimkeskkonna kriteeriumitele, samuti lähtuvalt tehnilise teostatavuse eelistusest, ehitusmaksumusest ning sotsiaalmajanduslikust tulust. Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et eelistatud trassivalik on kaalutlusotsus, mis võtab arvesse nii mõju loodusele ja inimestele, kui ehitusaspekte. Sirp lisas, et eelistatud trassi esitlemine on üks Rail Balticu kavandamise vaheetapp, mis ei tähenda, et trass oleks lõplikult paigas. Valitsus kujundab seisukoha eelistatuima trassi osas III kvartali lõpuks. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aastal.

Pärast avalikustamisi alustatakse eskiislahenduse koostamist, mille tutvustamine peaks toimuma eeldatavasti detsembris 2014.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe