Rail Balticu Eesti valdusettevõtet hakkab juhtima Indrek Orav

on .

Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas täna raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid, ettevõtte juhatuse liikmena asub tööle Indrek Orav ning nõukogu liikmetena Anti Moppel, Agris Peedu ja Illar Kaasik.

Rail Baltic Estonia OÜ juhina 15. oktoobrist tööle asuv Indrek Orav on olnud varem AS Eesti Raudtee juhatuse liige, töötanud Radisson SAS hotelli nõukogu esimehena ja puidutootja Notio Puit juhatuse esimehena. Praegu on Indrek Orav AS Viking Window nõukogu esimees.

Rail Balticu projektijuhina asub tööle Miiko Peris

on .

Miiko Peris töötas alates eelmise aasta suvest Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetiliikmena, enne seda juhtis ta samuti Rail Balticu töid Eestis. „Rail Baltic on kogu regiooni jaoks oluline transpordiprojekt ning mul on hea meel, et saan kasutada oma kogemusi selle edukaks elluviimiseks," ütles Peris.

Harjumaal ja Põhja-Raplamaal liigutakse edasi uute trassialternatiivide täiendava võrdlusega

on .

Harjumaal ja Põhja-Raplamaal, kus sobiva Rail Balticu koridori on eriti keeruline, võeti Harju ja Rapla maavanemate ettepanekul võrdlusesse täiendavad, nn 16ndad trassialternatiivid (vt Materjalid).

Harjumaa ja Põhja-Raplamaa trassialternatiivide teemat käsitleti Rail Balticu Juhtkomitees 13.08.2014, kus arutluse all olid mitmed täiendavad võimalused uute alternatiivide osas. Harju maavanem pakkus välja trassivariandi 16A+16B+14C+14G+11A-II+15B+11B-II, mis möödub Kohilast, Kiisast ja Sakust idast ning Luigest alevikust läänepoolt, ühinedes siis variandiga 14 C (mis oli varasematest Tallinna ringtee lähedusse jäävatest trassivariantidest soodsaim).


Rapla maavanema ettepanekul lisati täiendavasse võrdlusesse ka Kohilast ja uuest trassivariandist 16A idapoolt kaarega mööduv variand 16D (maavanema kiri Juhtkomiteele: pdfPDF.
Lisaks pakkus konsultant arutluseks välja joonehitise kulgemise loogika tervikpilti arvestades otse põhja-lõuna suunas kulgeva variandi 16E, mida Harju maavanem otsustas mitte toetada (variandist 16E loobumist põhjendav maavanema kiri Juhtkomiteele: zipZIP).

Harjumaa ja Põhja-Raplamaa võrdlust korratakse seega nii, et lisandub üks pikem täiendav trassialternatiiv (16A+16B+14C+14G+11A-II+15B+11B-II) ja üks lühem alternatiiv (16D). Harjumaal ja Põhja-Raplamaal valmivad võrdlustulemused ja selgub eelistatud trassivariant eeldatavasti 2014.a oktoobris.

 

Uuring: Eesti elanikest 71 protsenti on teadlikud Rail Balticust

on .

71 protsenti eestimaalastest on kuulnud rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Balticu kavandamisest ning 68 protsenti vastajatest toetab selle elluviimist, selgub Faktum & Ariko läbi viidud värskest avaliku arvamuse uuringust.

Vanuserühmade lõikes on teadlikkus Rail Balticust madalaim 15-24aastaste seas, kellest 58 protsenti on projektiga kursis. Kõikides teistes rühmades on teadlikkus üle 73 protsendi. Eesti keelt kõnelevatest inimestest on projektist teadlikke 80 protsenti, mitte-eestlastest 46 protsenti.

Rail Balticu planeerimisel annavad nõu raudteede ehituse rahvusvahelised eksperdid

on .

Sel nädalal, 25.-26. augustil Tallinnas toimunud Rail Balticu seminaril vahetasid kogemusi raudteede planeerimise ja ehituse eksperdid ning Eestis Rail Balticut ettevalmistav meeskond. Peamised teemad olid seotud raudtee eelprojekti koostamisega, millega esmajärjekorras alustatakse Lõuna-Pärnumaal. Samuti arutati keskkonnamõjude hindamisega seonduvaid erinevaid Euroopa praktikaid.

Eesti planeerimis- ja projekteerimismeeskonna töökohtumisel osalesid Leedu, Suurbritannia ning Rootsi eksperdid, kellel on pikaajaline kogemus erinevate Euroopa suurte raudteeprojektide läbiviimisel. Eksperdid arutasid erinevad tehnilisi lahendusi, mida plaanitakse ka kasutada Rail Balticu raudteel (mulded, sillad, kuivendused jms).

Projektimeeskonna Eesti-poolne tehniline konsultant Mikk Reier selgitas, et ühelt poolt on 1435 millimeetri laiuse raudtee ehitamise kogemus uus, kuna viimati ehitati siinmail suuremahulisi uusi raudteeühendusi 1970ndatel aastatel. Samas on tegemist tavapärase kiire raudteega, mille sarnaseid on nii meie lähinaabruses Skandinaavias kui ülejäänud Euroopas palju ehitatud. "Seetõttu olemegi oma meeskonda kaasanud rahvusvahelised eksperdid, kellel on selliste projektide läbitegemise kogemus juba olemas. Eesti jaoks on projekt uudne eelkõige seetõttu, et raudteed planeerides ja ehitades tuleb arvestada kaasaegsele kiirele raudteele kehtivate ohutusnõuete ja tehniliste standarditega," lisas Reier.

Töökohtumisel osalesid Rail Balticu raudtee ehituse maakonnaplaneeringute koostamise ning eelprojekteerimist läbiviivate ettevõtete Reaalprojekt, Hendrikson&Ko ja Kelprojektas eksperdid ning koostööpartnerid rahvusvahelisest ettevõttest WSP Sweden, samuti projektiga seotud Tehnilise Järelevalve Ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötajad.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Valitsus andis volitused Rail Balticu Eesti valdusettevõtte loomiseks

on .

Valitsus andis täna majandus- ja taristuminister Urve Palole volitused asutada Rail Balticu valdusettevõtte Eestis ning omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes.

Eesti valdusettevõtte peamine ülesanne on Eesti riigi huvide esindamine ühisettevõttes Rail Balticu projekti arendamisel. Samuti on eesmärgiks toetada Eesti ainuosaniku huve muuhulgas Euroopa Liidu rahastustaotluste, projekteerimis-, ehitus- ja muude hangete ning ühisettevõtte aktsionäride leppes ette nähtud finantseerimislepingute ettevalmistamises ja projekti äriplaani koostamises.

Läti Vabariigis asutatav Rail Balticu ühisettevõte, mille põhitegevuseks saab kiire raudtee projekteerimine, ehitamine ja rahvusvaheline turustamine, luuakse eeldatavasti septembri jooksul. Vastavalt Eesti, Läti, Leedu ühisettevõtte asutamislepingu projektile teevad asutajad 2014. aastal esimesed aktsiakapitali sissemaksed mahus 650 000 eurot aktsionäri kohta. Summa kantakse loodavale Eesti valdusettevõttele riigieelarvest, valdusettevõte teeb omakorda sissemakse ühisettevõttesse.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Ühisettevõtte loomine ning selle kaudu Rail Balticu projekti elluviimine on eesmärgiks seatud valitsuse tegevusprogrammis ja "Transpordi arengukavas 2014-2020". Rail Balticu ühisettevõtte loomises on kokku leppinud Balti riikide peaministrid.

pdfValitsuse 21.08.2014 memo

 

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe