Rail Balticu raames viiakse läbi arheoloogiline uuring

on .

Rail Balticu planeerimise osana kuulutas Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Muinsuskaitseametiga välja kümnendi suurima arheoloogiliste uuringute läbiviimise hanke. Tänavu suvel ja sügisel on plaanis teha maastikuseiret ja väljakaevamisi kokku kuni 40 maa-alal, kust võib eelduste kohaselt tulla väärtuslikke leide.

Rail Balticu konverents keskendus tulevase raudtee mõjudele

on .

27. märtsil Tallinnas toimunud konverentsil "Rail Baltic - arengu vedur" arutasid nii Eesti kui välisriikide eksperdid Rail Baltic kiirraudtee mõjusid erinevates skaalades - Põhja-Euroopa dimensiooni sisaldav regionaalne, Eesti üleriigiline ning Tallinna ja Pärnu kohalik skaala. Raudtee toob kaasa muutusi sotsiaalmajanduslikes aspektides ja seab väljakutseid hea ruumilise planeerimise ja majandusliku kasumlikkuse saavutamiseks.

Euroopa Komisjonile esitati esimene Rail Balticu rahataotlus

on .

Eesti, Läti, Leedu ning Rail Balticu ühisettevõte esitasid 26. veebruaril Euroopa Komisjonile esimese rahastamistaotluse Rail Balticu rajamiseks, mille kogumahuks on 540 miljonit eurot.

Esimene rahastamistaotlus esitati projekti kogumahule 540 miljonit eurot, millest Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) küsitakse kokku 442 miljonit eurot EL toetust. Taotletud kogusummast moodustab Eesti osa koos omafinantseeringuga umbes 213 miljonit, Läti 291 miljonit, Leedu 28 miljonit ning ühisettevõte umbes seitse miljonit eurot.

Arhitektuurimuuseum näitab Rail Balticu terminalide võidutöid

on .

26. veebruaril avati Eesti Arhitektuurimuuseumis näitus "Rail Baltic - arengu vedur", kus on esitletud võidutööd Tallinna Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide arhitektuurikonkurssidelt.

Tallinna reisiterminali võidutöö "Tagasi" autoriks on arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Looke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur. Konkursi žürii tunnistas üksmeelselt parimaks ideekavandi "Tagasi", mille terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele ning on efektse ja silmatorkava raudtee kohale tõstetud vormiga. Tallinna ideekonkursile laekus kokku 14 nõuetekohast võistlustööd nii Eestist kui välismaalt.

Rail Balticust on teadlikud 74 protsenti eestimaalastest

on .

Rahvusvahelise kiirraudtee Rail Balticu ettevalmistamisest on teadlikud 74 protsenti Eesti elanikest ning 70 protsenti nendest hindab raudteeühenduse mõju Eestile positiivseks, selgus Faktum & Ariko värskest avaliku arvamuse uuringust.

Teadlikkus Rail Balticu projektist on võrreldes eelmise aasta augusti 71 protsendiga paranenud 3 protsendipunkti. Eestlastest on projektist kuulnud 84 protsenti ning mitte-eestlastest 50 protsenti. Samuti on suhteliselt suur teadlikkuse erinevus meeste (81 protsenti) ja naiste (67 protsenti) vahel.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe