Rail Balticu trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamiseks viidi läbi 15 avalikku arutelu

on .

Lõppesid Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuande ning trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamised Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes.

Kõiki trassikoridoride lõike võrreldi põhjalikult tuginedes loodus- ning inimkeskkonna kriteeriumitele, samuti lähtuvalt tehnilisest teostatavusest, ehitusmaksumusest ning sotsiaalmajanduslikest aspektidest. Keskkonnamõju hindamise ning planeerimise poolt optimaalsemaks tunnistatud trass läheb läbi Pärnu linna, möödub Järvakandi alevist ja Rapla linnast läänest ning möödub kavandatavast Nabala looduskaitsealast ida poolt. Rahvusvahelise kiire raudtee kavandamisel minnakse nüüd edasi laekunud ettepanekute analüüsiga.

Konsultandi meeskonna poolt väljapakutud soovituslik trassi asukoht on aluseks eelistatud koridori osas otsuse langetamisel. Vastavalt seadusele kujundab otsuse lõpliku trassi osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha III kvartali lõpuks valitsus.

Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamist, mis konkreetsetes piirkondades toob välja võimalikud tehnilised ülesõitude, läbipääsude jne plaanid, mille tutvustamine on kavandatud detsembrisse 2014. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe