Harju Elu: Maavalitsus Sesteri ideed ei poolda

on .

Sel ja eelmisel nädalal on kõiksugu poliitskandaalide varjus olnud teemaks ka Rail Balticu kiirraudtee - kui möödunud seitsmepäevakul toimusid nii Harjumaal kui mujal Eestis raudteetrassi eskiislahenduse avalikud arutelud, siis sel nädalal soovitas rahandusminister kaaluda raudtee rajamist Nabala-Tuhala kaitsealale.

Harjumaal toimusid avalikud arutelud omavalitsustes, mida eelistatud trassivariant läbib: Jõelähtme, Rae, Kiili ja Saku vallas. Sellele eelnes eskiislahenduse avalik väljapanek. Harju maavalitsuse arengutalituse peaspetsialist Alan Rood ütles, et avaliku väljapaneku ajal ja järgselt laekus seitse kirjalikku ettepanekut või vastuväidet, millest suurem osa oli Rae vallast. “Peamine sisu oli, et ei olda nõus avaldaja kinnistule raudtee kavandamisega,” märkis ta. “Oli ka avaldusi, kus muretseti tulevase raudtee mõju pärast elukeskkonnale ja kinnisvarahindadele. Samuti tunti huvi võõrandamise ja kompenseerimisega seotud teemade vastu.”

Kiri peaministrile

Üks probleemsemaid kohti kiirraudtee trassil asub Kiili vallas. Kuigi eelistatud trassivariant läbib valda vaid paarisaja meetri ulatuses, ei lepi kohalikud elanikud, et raudtee hakkab paiknema vaid paarisaja meetri kaugusel elumajadest. Kõnealune koht on Kangru alevik, mille elanikke koondav MTÜ Kangru Küla Selts saatis avaliku kirja peaministrile Taavi Rõivasele. Seltsi kirjas märgitakse, et Rail Balticu planeerimisel on tehtud otsuseid, mida on “loogiliselt võimatu põhjendada ning mis baseeruvad kas tahtmatult või teadlikult määravaid vigu sisaldavatel materjalidel”. Sellega seoses soovib selts, et trassivaliku protsess tuleks Harjumaal koheselt peatada, alusmaterjalid üle kontrollida ja parandada ning seejärel panna lauale uuesti kõik olulisemad trassikoridorid ning teha uus otsustusprotsess.

Samas oleks Kangru elanikud eelistatud trassi suhtes leplikumad, kui alevikust mööduva raudtee trassi nihutataks paarisaja meetri võrra põhja poole, nii, et see paikneks võrdsel kaugusel Kangru alevikust ja Tallinna territoooriumil asuvast Raudalust. Taoline ettepanek tehti ka trassi planeerijatele.

Alan Rood ütles Harju Elule, et Kangru Küla Seltsi ettepanekuid analüüsitakse põhjalikult ning koostööd tehakse maanteeameti ning Kiili vallavalitsusega. “Lõplik otsus ettepanekute osas tehakse pärast seda, kui insenerid on neid ettepanekuid põhjalikult analüüsinud,” lausus ta.

Nabala poleks mõistlik

Selle nädala alguses tuli ilmsiks, et rahandusminister Sven Sester on teinud keskkonnaminister Marko Pomerantsile ja majandusja taristuminister Kristen Michalile ettepaneku kaaluda uuesti võimalust viia kiirraudtee läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala. Kui keskkonnaministeerium teatas kiiresti, et Nabala varianti asutakse kindlasti kaaluma, siis majandusja kommunikatsiooniministeerium oma seisukohta Harju Elule teatavaks ei teinud.

Harju maavalitsuses Sesteri ettepanekust vaimustuses ei olda. Alan Roodi sõnul suhtub maavalitsus ettepanekusse ettevaatlikult.

“Neid trasse on varasemate eskiiside avalikustamise käigus ka tutvustatud ning need on tekitanud tõsist vastuseisu nii kohalike elanike kui ka looduskaitsjate seas,” ütles ta. “Samuti ei toetaks läbi Nabala kulgev trass kohaliku rongiliikluse arendamist Rail Balticu trassil.” Lisaks toetab väljavalitud trass Roodi sõnul kaugemas perspektiivis Tallinna-Helsingi püsiühenduse (ehk tunneli - M.T.) loomist.

Kõige suuremat ohtu Nabala trasside tagasitoomisega aga nähakse maavalitsuses selles, et see lükkaks Rail Balticu planeeringu kehtestamise edasi ligikaudu aasta võrra. See aga tähendaks Roodi sõnul seda, et Euroopa Liidust taotletavad toetused jagatakse Euroopa Liidu teiste regioonide sarnaste projektide vahel ära ning Rail Balticu rajamiseks nende toetustega arvestada enam ei saa. “Ning jätkub meie piirkonna ääremaastumine Euroopa Liidus,” lisas Rood.

Sesteri ettepaneku puhul tuleb märkida, et tegu ei ole esimese IRLi poliitikuga, kes taolise ideega välja tuleb. Nabalat läbivate trasside uuesti kaalumist soovitas mullu ka endine majandusminister Juhan Parts.

KÜSIMUS

Mis toimub Rail Balticu planeerimises järgmiseks? Millal algab eskiislahenduses välja pakutu projekteerimine?

ALAN ROOD

Harju maavalitsuse arengutalituse peaspetsialist

Rail Balticu planeerimise järgmiseks etapiks on planeeringulahenduse kooskõlastamine ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ning riigiametitega. See on kavandatud novembrikuusse. Kui kooskõlastused on positiivsed, võtab maavanem planeeringu orienteeruvalt 2016. aasta jaanuaris vastu ning suunab avalikule väljapanekule. Praeguste kavade kohaselt kehtestatakse planeering pärast rahandusministeeriumi järelevalve läbimist 2016. aasta juunis. Kehtestamise järgselt hakatakse raudteed täies mahus projekteerima ning maaomanikega läbirääkimisi pidama raudtee rajamiseks vajaliku maa omandamiseks. Projekteerimise etappi ettevalmistavad tööd toimuvad ka juba praegu, paralleelselt planeeringu koostamisega.

Allikas: Harju Elu, 25.09.2015

Tallinncity: Soomlased unistavad merealusest tunnelist

on .

Millal saab reaalsuseks pooletunnine rongisõit Helsingist Tallinna kiirusega 250 kilomeetrit tunnis? Soome portaali mtv.fi hinnangul võib see teoks saada 15-20 aasta pärast.

Tehniliselt on tunneli rajamine täiesti võimalik ning kui see teoks saab, on tegu maailma pikima merealuse tunneliga.

Soome ja Eesti vahelise tunneli teema on jälle päevakorras kui investeering tulevikku, mis peaks tublisti Soome majandust elavdama. Tunnel ja Rail Baltic kiirendaksid näiteks Soome ja Saksa vahelist teekonda kümnete tundide võrra. Transpordikulud väheneksid, konkurentsivõime kasvaks ja kaubad ei liiguks ainult meritsi.

«Suurim osa Soome kaubavahetusest teiste riikidega käib laevadega, sest Euroopast vaadates näeb Soome välja nagu saar. Aga osa kaupu on sellised, mida oleks parem vedada kiiresti ja efektiivselt. Tunneli ja Rail Balticu ühendus annaks Soome väliskaubandusele eriti hea väljundi Kesk-Euroopasse ja Lähis-Itta, kus on Soome jaoks potentsiaalsed turud,» rääkis ettevõtmise strateegiline konsultant Esa Nurkka.

Tunnelist oleks mitmekülgset kasu nii keskkonnakaitse, Helsingi-Tallinna kaksiklinna kui väliskaubanduse mõttes.

Heade eeskujudena on tunneli kavandajatel silme ees kõigepealt Malmö ja Kopenhaageni vaheline Öresundi sild. Teine eeskuju on Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline Eurotunnel, mis ehitati aastatel 1986-1994.

Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli hinnaks on arvestatud neli miljardit eurot. Kogu liiklussüsteemi kogukulud oleksid 9-13 miljardit eurot.

Allikas: http://tallinncity.postimees.ee/3339907/soomlased-unistavad-merealusest-tunnelist

Linnaleht: Trammiga saab lennukile juba ületuleval aastal

on .

Ühel päeval nägi programmeerija Anna aknast välja vaadates trammi. Ta tegi pilti ja pani selle sotsiaalvõrgustikku.

Trammi nägemine oli erandlik seetõttu, et moodne „linnaporgand” sõitis mööda paesse süvendatud rööbasteed, mis paistab vaid Sõjamäe ja Lõõtsa nurgal asuva kõrge hoone ülemistesse akendesse. Jah, valmis oli saanud Ülemistele raudtee ja Peterburi tee vahele, kunagiste garaažide alal kasvavate puude taha varju jääv paeseina raiutud väga eripärane, mitte millegagi võrreldav korrapäraselt ringikujuline, püstloodsete seintega hiigelkatel.

Tallinna Linnatranspordi AS-ist järele küsides selgus, et see omapärane ümberpööramiskoht on ühtlasi osa tulevasest lennujaama poole suunduvast trammiliini harust. Anna nähtu oligi, trammihuvilistele teadmiseks, uuel liinilõigul toimunud tehniline sõit ja nähtud tramm oli Kadri, liininumbriga 503.

„Mõne nädala pärast, oktoobri keskpaigas, on oodata ka selle ümberpööramiskoha kasutuselevõttu. Ehitus on valmis, ootame kasutusluba. Siis suletakse umbes kümneks päevaks, kuni tööde lõpuni, 2. ka 4. liini Jüriöö pargini ulatuv haru,” selgitab trammiliiklust korraldava transpordiettevõtte juhatuse esimees Enno Tamm.

Suure töö algus

Kui ma Majaka tänava poolt rööpaid järgides uusehitisele liginen, avaneb samm-sammult üha mõjukam vaatepilt. Kõigepealt kummalgi küljel vastsed trammiootepaviljonid, sildidki väljas. Ülemiste, loen uue peatuse veel ristkleepsude alust nime.

Üha süvenev kaarjas kanjon, mida mööda rööpad kulgevad, avaneb ühtäkki hiiglaslikku kraatrisse. Selle kohati niiskust nõrguvad servad moodustavad ringikujulise väljaku, mille seinte kõrgus on suurem kui Lasnamäe kanalil. Rööpad hargnevad: üks paar teeb seina äärt mööda ligi 70-sammulise läbimõõduga ringi, teine, paremale pöörav haru aga lõpeb meeter enne umbset ja püstloodset seina.

„See ehkki suurena tunduv auk, tegelikult aga kõik viimasel ajal trammiteede uuendamisel tehtud ja suurena paistvad tööd on tegelikult vaid üks osa hoopis suuremast projektist,” selgitab Tamm. „Selle lühemaaegne mõju liinide ümberkorraldamisele on eelseisvate plaanidega võrreldes väike. Need seina poole suunduvad rööpad näitavad kätte koha, kus hakatakse tuleval kevadel, niipea, kui ilmad lubavad, rajama raudteealust tunnelit, et edaspidi viia üks trammiliini haru lennujaamani. See ümberpööramiskoht aga saab osalt katuse ning moodustab edaspidi osa tulevasest Rail Balticuga seoses rajatavast suurest Ülemiste terminalist,” valgustab Tamm suuremaid muutusi, mis ootavad ees veel igast küljest kõrvalise pilgu eest peidetud objekti ümbrust. Ta lisab, et tulevikus hakkabki 2. liin ilmselt sõitma Jüriöö pargini, 4. liin aga lennujaamani.

Supersõlm kahe aastaga

Linna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et suure projekti järgmine faas on juba riigi, mitte enam linna teha. Uus transpordisõlm, mis koondab ühte trammi-, bussi-, rongi- ja lennuliikluse sõlmjaama, peaks valmis saama juba 2017. aastal.

„Tööd on suure mahuga, oma jagu läheb ka projekteerimisele. Suurterminali kese on arhitektuurikonkursi võitnud projekt, mis näeb ette raudteeterminali rajamise osalt rööbastee kohale. Sellega liituv uus trammiliini haru hakkab kulgema Ülemiste keskusest tükk maad eemalt, mööda Lõõtsa tänavat ning lõpp-peatus on lennujaama hoone linnapoolse otsa juures,” tutvustab Tallinna valmis ehitamise plaanidega kursis olev arhitekt Mänd.

Aga see pole veel kõik, selgub, kui teda edasi küsitlen. „Praegu kaalume koostöös Tallinna Sadamaga, kas ja millistel tingimustel panna käima trammiliin, mis hakkaks ühendama reisisadamat ja lennujaama. Ja milliseid tänavaid mööda see sünergiat tekitav liin käima panna,” räägib ta. „Usun, et tramm jääb Tallinnas käima veel väga kauaks, ning silmapiiril on muidki laiendusi. On räägitud Lasnamäe liinist, on räägitud Tondi liini pikendamisest Järve kaubanduskeskuseni.”

Lähema aja kohta saab olla kindlam: uut, Ülemiste peatust on võimalik uudistada juba paari nädala pärast, ilmselt oktoobri keskel.

Allikas: Linnaleht, 24.09.2015

Raplamaa Sõnumid: Küsitlus

on .

Kas usute, et Rail Baltic tõesti tuleb?

Silver, ametnik: Ei ole süvenenud teemasse, aga pigem jah. Ju siis seda on vaja.

Maire, pensionär: Ei usu, miks ta peaks tulema. Kui oleks pidanud tulema, oleks tulnud juba nõukogude ajal. See on ainult inimeste lollitamine. Nad ei tea isegi, mis nad tahavad.

Rein, bussijuht: Usun küll, et tuleb. Imelik, et küsitakse kõigilt. Oleks olnud vene aeg, oleks tõmmatud joonlauaga kaardi peal ja oleks tulnud.

Madis, sporditöötaja: On ammu selge, et tuleb. Kus võim, seal raha ja on asi paigas. Ega ei saagi olema nii, et kõigil oleks hea.

Eele, pensionär: Minu pärast võiks tulla. Isegi kui tuleb meie kodu lähedale, mind see mõte ei häiri.

Koidu, pensionär: Usun, et tuleb. Mitmed riigid tahavad, ju tuleb.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 23.09.2015

Raplamaa Sõnumid: Kohila rahvas lükkab Rail Balticut kaugemale

on .

Me ei taha peatust! Nii hüüavad Kohila Rail Balticu koosolekule kogunenud inimesed lausa kooris põhjenduse peale, miks eelistada Kohila ja Prillimäe vahelt kulgevat trassivarianti.

Kohila rahva eelistatud trassivariant kulgeb tihedamast asustusest liiga kaugelt ega ole ka piisavalt sirge, et sinna saaks peatuse rajada, kui kiirraudteetrassile lisatakse kord kohalik liiklus.

Kohila gümnaasiumi saalis esmaspäeva õhtul peetud Rail Balticu avalik arutelu on juba neljas selleteemaline seal saalis. Seekord arutatakse Rail Balticu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud.

Rapla maavalitsuse planeeringute nõunik Veiko Rakaselg kinnitab, et vähemalt üks Rail Balticu arutelu tuleb veel -pärast seda, kui maavanem on planeeringu vastu võtnud. Kohila rahvas annab aga teada, et nad eelistaksid seda planeeringut vastu võtma kedagi teist praeguse maavanema Tõnis Blanki asemel. Sest eelmine maavanem Tiit Leier toetas varianti, mida pooldas ka Kohila valla rahvas - sellist, mis kulgeb Salutaguse küla servast, suuresti kõrgepingeliini all, jättes asustatud alad puutumata. Samuti need alad, mida veel soovitakse asustada ehk uusarenduspiirkonnad.

Trass juba valitud

„Miks te ei seisa oma maakonna inimeste huvide eest?” küsitakse maavanemalt otse, sest teda seostatakse Harjumaale sobiva läänepoolse, Kohila ja Prillimäe vahelt kulgeva trassi kaardile naasmisega. Kuigi tegelikult seisis Blank viimase võimaluseni selle eest, et võrreldaks ka idapoolset varianti ehk 16D-d.

16D ja läänepoolse 16A võitlus ongi üks nimetatud koosoleku teema. Teine on Mälivere küla Kohila valla lõunapiiril, kus Rail Baltic ähvardab mitut kodu. Mälivere küla elanike sõnul sõidab see üle lausa viiest põlistalust. Kui see jätabki hooned püsti, pole müratõkkeseina taga põlistalu enam põlistalu, leiavad küla elanikud.

Järgmisel päeval tõdeb Tõnis Blank, et tõepoolest,

Mälivere külas veel otsitakse võimalusi, kuid muidu paistis, et inimesed ei saanud päris täpselt aru, millisele koosolekule nad tulnud olid. Arutati ju eskiislahendust ehk ühteainukest juba välja valitud varianti, mitte ei võrreldud enam omavahel mitut.

Blank toob ka välja, et konsultant Hendrikson & Ko eelistas selgelt 16A-d, kuigi selle esindaja koosolekul nimetas, et keskkonnamõjult on võrreldavad trassid üsna tasavägised. Peale keskkonnamõju tulevad aga mängu ka muud tegurid, näiteks kasvõi

kohaliku transpordi lisamise võimalus.

Kuidas põhja lasta?

„Mida teha tuleb, et see projekt ära jääks?” küsib üks koosolekul osaleja.

„Vihjeid ei anna, peate ise välja mõtlema,” vastab Rakaselg.

Kohila gümnaasiumi saal on rahvast täis. Korraldajad otsivad juurde toole, et kõik istuma mahuksid.

Koosolek algab nagu ikka planeerimise ülevaatega. Praeguseks on välja valitud raudteetrass, mis kulgeb Järvakandist ja Raplast läänes, läbi Röa ja Mälivere küla Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt. Lõuna poolt tulles kuni Kohila valla piirini on kõik valikuga enamvähem rahul. Vaidlused on vaieldud ja kompromiss leitud.

Kohila vallas eelistatud trassiga pole aga ei valla juhid ega rahvas nõus. See takistab alevil laieneda, leitakse. Kohila vallavanem Heiki Hepner on läbi töötanud enam kui tuhandeleheküljelise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ning leidnud sealt terve rea vigu ja puudujääke. Rapla maavalitsusele saadetud kirjas on ta toonud välja enam kui 50 punkti. Peamiselt on ta seadnud seal kahtluse alla, kas 16A on ikka 16D-st parem. Ta tõdeb, et ka eksperdid on öelnud, et pole selget eelistust.

Hepneri sõnul on vale ka see, et loetakse maju, mida Rail Baltic mõjutab, mitte inimesi. Kohila vald on mitu korda pakkunud oma abi kindlaks tegema, millistes majades päriselt elatakse ja kus on suvilad.

Muinasjutuline arendus

Mõlemad trassid läbivad kehtivaid detailplaneeringuid, kuid vallajuhid kinnitasid 16D-d välja pakkudes, et Salutaguse arendusega pole probleemi.

Rakaselg tõi koosolekul välja, et ajapikku ikka selgus, et on probleem. Salutaguse arendaja käis oma plaane ja juba tehtud investeeringuid tutvustamas.

„Juba kaheksaüheksa aastat kuuleme jutte Salutaguse muinasjutulisest arendusest,” torkab kuulaja saalist.

„Härra maavanem, kuidas saaks 16D tagasi?” uuritakse saalist.

„Arvan, et ka uus maavanem enam ei aita,” kostab Blank.

„Mida annaks 16D tagasitoomine, uus võrdlemine?” küsib Rakaselg rahvalt.

„Annaks kodu mulle tagasi,” vastab naine saalist.

Pille Metspalu konsultantfirmast Hendrikson & Ko selgitab, kust on tulnud arusaam, et trassidel tegelikult vahet pole. Ta ütleb, et pikkade, Harjumaale ulatuvate lõikude võrdlemisel puudub selge eelistus, kuid lühikestest, Kohila valda jäävatest on 16A siiski parim.

Nabala jälle tagasi

Kohila valla elanik Priidu Rõõmus toob välja, et rahandusminister Sven Sester on saatnud just majandusminister Kristen Michalile ja keskkonnaminister Marko Pomerantsile ettepaneku Nabalat läbiv trassialternatiiv

taas kaalumisele võtta, sest see hoiab raha kokku.

Rail Balticu projektijuht Miiko Peris ütleb, et looduskaitseala Nabalas välistab siiski raudtee läbiviimise sealt.

Kohila vallavolikogu Rail Balticu komisjoni esimees Allar Haljasorg nimetab, et Rail Baltic võtaks Nabalast enda alla vaid 0,3 protsenti. „Kui Rail Baltic on sajandi projekt, miks siis loodi kiirustades Nabala looduskaitseala?” küsib ta.

Hepner lisab, et Eesti inimesed on Nabala kaitseala teinud ja saavad seda ka muuta -selleks ei ole vaja Brüsselisse minna.

Blank märgib, et kui looduskaitseala välistab raudtee, peab tulema väga kõrgel tasemel otsus, mis selle sinna lubaks.

Arutelu oli või polnud

Mees saalist tõdeb koosoleku lõpus, et diskussiooni pole olnudki ja küsib projekti vedajatelt, millise teadmise nad Kohilast kaasa võtavad.

Peris vastab, et arutelu siiski toimub ja ta näeb, et inimestel on huvi. Ta leiab, et kompensatsioonide teema tuleb inimestele lähemale tuua ja ka trassialternatiive tuleb rohkem selgitada.

Rail Balticu kompensatsioonide kohta valmib peatselt uuring, mis toob välja, kuidas tuleks seadusi muuta, et mõju saaks õiglaselt hüvitatud.

Küsimusi esitatakse veel kaubamahtude ja reisijatevoogude kohta. Selget vastust sellele ei tule.

Reedel peeti samasugune arutelu Rapla riigimaja saalis. See kulges küll märksa rahulikumalt, sest Raplamaa lõunapoolses osas on trass ammu paigas. Eile oli arutelu Järvakandis.

Lähiajal vastab maavalitsus kõigile kirjadele, mis Rail Balticu eskiislahenduse kohta on tulnud. Oktoobri lõpus läheb täiendatud eskiislahendus kohalikele omavalitsustele, riigiametitele ja ministeeriumidele kooskõlastusele. Pärast seda saab maavanem Rail Balticu maakonnaplaneeringu vastu võtta ja järgneb uus avalikustamine, mis kestab neli nädalat.

Teavitatakse ka kõiki maaomanikke ja seekord juba tähitud kirjaga. Praeguste plaanide järgi märtsis tulevad uued avalikud arutelud. Tuleval suvel peaks maavanem planeeringu kehtestama ja siis saab juba asuda Rail Balticut projekteerima.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 23.09.2015

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe