Raplamaa Sõnumid: Kohila tegi ettepaneku kaaluda Rail Balticu jaoks Nabala-trasse

on .

Kohila vallavolikogu tegi Rail Balticu planeerijatele ettepaneku lisada trasside võrdlusesse Nabala-Tuhala looduskaitseala läbivad trassialternatiivid, mis kaitseala moodustamise tõttu kõrvale jäeti.

Kohila vallavolikogu otsustas üksmeelselt seda ettepanekut toetada. Ettepaneku tõi nädal tagasi peetud volikogu istungile Rail Balticu ajutise komisjoni esimees Allar Haljasorg.

„Võttes aluseks Rail Balticu projekti lähteülesannet leida otsesem ja kiirem tee rahvusvahelisele rongiühendusele, siis Nabala-Tuhala looduskaitseala läbivate trassialternatiivide välistamine ei aita kuidagi püstitatud eesmärgi saavutamisele kaasa,” põhjendas Haljasorg. „Rail Balticu kui joonobjekti mõju looduskaitsealale ei ole piisavalt tõendatud. Lisaks on tänaseks kokkulepitud Rail Balticu trass kümneid miljoneid eurosid kallim.”

Sama, et praegu kokkulepitud trass tuleb kümneid miljoneid eurosid kallim, oli väitnud nädal varem ka rahandusminister Sven Sester, kui soovitas kaaluda Rail Balticu rajamiseks läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala kulgevat trassi. Just Sesteri 21. septembril tehtud ettepanek tõi pealtnäha unustusse vajunud Nabala-trassid jälle vaidluste tulipunkti tagasi.

Haljasoru sõnul ei tähenda Kohila valla tehtud ettepanek kindlasti kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja kohest muutmist. „Juhul, kui siiski osutub väljavalituks trassialternatiiv, mis läbib Nabala-Tuhala looduskaitseala, siis kindlasti ei tähendaks see seda, et kaitsealal oleks lubatud maavara kaevandamine,” rõhutas Haljasorg.

Lubjakivikaevanduste mittelubamist on kinnitanud ka teised Nabala-trasside tagasitoomise pooldajad. Nabala kohalikud elanikud ja sealse looduse kaitsjad on aga alati kartnud, et kui lubada looduskaitsealale raudtee ehitada, püüavad lubjakivi kaevandajad ka kaevandusi läbi suruda. (Kolm aastat tagasi ei saanud mitu kaevandusfirmat Keit Pentus-Rosimannuse juhitud keskkonnaministeeriumilt kaevandusluba Nabala karjäärides. Kaevandajad ei ole

alla andnud, nad seisid oma huvide eest ka näiteks Nabala looduskaitseala asutamise aruteludel - VV.)

Haljasorg ütles, et ettepanekut tegema ajendas teda ka eelmisel esmaspäeval Kohila gümnaasiumi saalis peetud Rail Balticu eskiislahenduse tutvustamise avalik arutelu, kus kõnealune teema jutuks tuli. Põhiteemana arutati seal juba väljavalitud, Kohila vallas Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt kulgeva eelist-rassi eskiislahendust. Kohila vallavolikogu on umbes aasta tagasi võtnud vastu otsuse, et ei ole selle trassivariandiga nõus, kuna see hakkab segama Kohila alevi laienemist ja valla arengut.

Lõpliku otsuse trassiasukoha kohta võtavad vastu Rail Balticu maakondade maavanemad.

Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustati valitsuse määrusega mullu novembris.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 07.10.2015

Äripäev: Maaomanikud saavad Rail Balticuga seoses valida kompensatsioone

on .

Kompensatsioonid saavad olla iga maa- või majaomaniku põhised ja sõltuvad muu hulgas kinnistuomanike soovidest, kinnistu olukorrast ja maatüki suurusest, viitab äsja avaldatud uuring.

Rail Balticu ehitamisega kaasnevate mõjude kompenseerimiseks annab tänane seadusandlus piisavalt võimalusi, kuid täiustamist ja parandamist vajavad mitmed õigusaktid, et muuta kinnistuomanikele süsteem veel paindlikumaks ja kiiremaks, selgus täna avalikustatud advokaadibüroo SORAINEN ja rakendusuuringute keskuse CentAR uuringust.

Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel valminud Rail Balticu rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise põhimõtteid ja võimalusi kaardistav analüüs annab ülevaate teiste riikide sarnasest praktikast ja tänasest Eesti õigusruumist. Uuringust selgub, et Eesti seadusandlus nii maade võõrandamiseks kui erinevate kompensatsioonide maksmiseks annab piisavalt võimalusi ning on üldiselt kooskõlas sarnase praktikaga teistes arenenud riikides. Samas tuuakse välja võimalusi, kuidas tänast õigusruumi täiendada ja kinnistuomanike jaoks paindlikumaks muuta.

SORAINEN-i vandeadvokaat Urmas Volens tõdeb, et tänased seadused annavad tulevase rahvusvahelise raudtee Rail Balticu alla jäävate maade ja mõjude kompenseerimiseks rohkem võimalusi kui neid igapäevases praktikas kastutatakse. “Enamasti mõõdetakse kompensatsiooni rahas, kuid selleks on ka teisi võimalusi, nagu näiteks on riigil võimalik pakkuda vastutasuks maad. Samuti on võimalik leppida kokku haljastusküsimustes, täiendavates müratõkke võimalustes ja meetmetes või tasudes,” ütles Volens.

“Kuigi seadusandluses suuri vajakajäämisi ei ole, leidsime, et raudtee alla või selle lähedusse jäävate maade omanikele on võimalik protsessi senisest lihtsamaks ja paindlikumaks muuta. Eelkõige võiks täpsustada riigivara vahetamise ja ümberkruntimise põhimõtteid ning turu- ja hüvitisväärtuse arvutamist. Samuti on otstarbekas täiendada hüpoteegiga koormatud kinnistute sundvõõrandamist puudutavat regulatsiooni ning mõelda nn motivatsioonitasu kehtestamise peale riigi ja maaomaniku vabatahtliku kokkuleppe korral,” lausus SORAINEN-i vandeadvokaat.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud konsultatsioone õigusaktide muutmiseks. Novembris on plaan saata valdkonnaga seotud ministeeriumidele, ametitele, liitudele jaühendustele arvamuse avaldamiseks esimene seadusemuudatuste eelnõu.

Täna avalikustatud uuring toob muu hulgas välja, et kõik täpsed lahendused iga maa- või majaomanikupõhiselt sõltuvad muu hulgas kinnistuomanike soovidest, kinnistu olukorrast, maatüki suurusest. Seega sünnivad täpsed lahendused ja kompensatsiooni suurus siiski riigi ja kinnistuomanike vaheliste läbirääkimiste teel. Läbirääkimised maa- ja majaomanikega on kavandatud 2016.aasta teise poolde.

Analüüsi läbiviimist toetab Euroopa Liit TEN-T projektist nr 2007-EE-27010-S „Euroopa standardrööpmelaiusega liini Rail Baltic Eesti raudteelõiku käsitlevad uuringud".

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut Euroopa raudteevõrgustikuga ühendav kiire raudtee, mis Balti riikides on kogupikkusega ca 700 kilomeetrit. Eestis kulgeva trassi pikkus on umbes 200 kilomeetritning raudtee ehitus võib suuremal või väiksemal määral puudutada Eestis kuni 750 kinnisasja.

Analüüsi terviktekstiga saab tutvuda aadressil http://www.railbaltic.info/et/materjalid/uuringud-ja-analueuesid?downloa

Allikas: http://kinnisvarauudised.ee/article/2015/10/3/maaomanikud_saavad_rail_balticu_ga_seoses_valida_kompensatsioone

Pärnu Postimees: Rail Balticu kaks alajaama jäävad Pärnumaale

on .

Kiirraudtee Rail Baltic kaks alajaama neljast jäävad Pärnumaale, üks Häädemeestele ja teine Sinti, selgub Eleringi ja Tallinna tehnikaülikooli koostatud uuringust.

Uuringu järgi on Eesti elektrisüsteem võimeline pakkuma toidet Rail Balticule ja alajaamu tuleb liinile planeerida neli. Liitumispunktid on peale Häädemeeste ja Sindi kavandatud Raplamaale Kehtnasse ja Harjumaale Arukülla või Järvekülla.

Rail Balticu elektrifitseerimistööde ettevalmistamine algab ajakava kohaselt 2019. aastal.

Allikas: Pärnu Postimees, 01.10.2015

ERR: Omanike Keskliit: Rail Baltic peaks kulgema läbi Nabala looduskaitseala

on .

Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) volikogu arutas seoses avalikkuse ees taaskord tõstatatud Rail Balticu võimaliku asukoha teemaga raudtee trassikoridori variante ja toetab rahandusminister Sven Sesteri ettepanekut kaaluda kiirraudtee rajamist läbi Nabala looduskaitseala.

EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on Eesti loodusvarad ja omandiõigus mõlemad põhiseadusega kaitstud hüved ning neid tuleb võrdselt kaalukausile panna.

"Ei ole õige mantra, et looduskaitselised huvid on automaatselt kõrgemad teistest avalikest ja erahuvidest," kirjutati liidu poolt edastatud pressiteates.

Keskliidu hinnangul on väheasustatud Nabala kaudu raudteed rajades teekoridor eraomandit ja inimesi kõige vähem koormav. Samuti on antud trassilahendus liidu sõnul kõige sirgejoonelisem, mistõttu on selle rajamine ja hooldamine maksumaksjale kümneid miljoneid eurosid odavam.

EOKL volikogu esimehe Anto Raukase sõnul ei toetanud teaduste akadeemia sellisel kujul Nabala looduskaitseala rajamist ning raudtee saab optimaalseimalt ehitada ka läbi looduskaitseala, kus puudub tiheasustus, kuid samas on võimalik tagada looduskaitseliste eesmärkide saavutamine.

Omanike esindusorganisatsiooni arvates on Eestis omand ülekitsendatud ning keegi ei kompenseeri neid kitsendusi.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/majandus/2b4f7e24-377e-4e17-8c5a-99c02a58a134/omanike-keskliit-rail-baltic-peaks-kulgema-labi-nabala-looduskaitseala

Raplamaa Sõnumid: IRL tahab Nabalat Rail Balticu kaardile tagasi

on .

Rahandusminister Sven Sesteri ettepanek kaaluda Rail Balticu rajamiseks siiski ka läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala kulgevat trassi, tõi vallajuhid, loodus-hoidjad ja ministrid taas arutlema selle võimalikkuse üle.

Sesteri väitel säästab trassi rajamine looduskaitsealale kümneid miljoneid eurosid.

Kirglikke vaidluste tulemusel moodustati looduskaitseala vähem kui aasta tagasi ning siis oli just üks olulisemaid ajendeid kaitsta piirkonda kiirraudtee eest.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Sesteri hinnangul pole piisavalt tõestatud suurtaristu kahjulik mõju looduskaitsealale. Ettepaneku viia trass läbi kaitseala edastas Sester ka keskkonnaministrile ja majandusministrile.

Sesteri erakonnakaaslasest keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas Raplamaa Sõnumitele, et ta nõustub Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhataja Silvia Lotmani eelmisel nädalal ajakirjandusele tehtud avalduse selle osaga, milles fondijuht peab trassivariandi ja raudtee kavandamisel olulisimaks kasulikkust ühiskonnale ja vähimat tekitatavat kahju. Trassi ehituse odavus pole Lotmani hinnangul sugugi määravaim.

„Seetõttu peaks planeeringu protsess olema palju avatum ja selgem, kui ta seni on olnud,” vahendas Pomerants Lotmani seisukohta.

Möödunud nädala alguses Aktuaalsele Kaamerale antud usutluses rõhutas ELFi juhataja Lotman aga, et Rail Balticu laadne suur taristu-ehitus kahjustab kõnesolevat ala oluliselt. Seega ei näe ELF tema kinnitusel võimalust ehitada raudtee läbi kaitseala.

Lubab kaevandused välistada

Keskkonnaministri sõnul on selgunud trassialternatiivide maksumuse erinevus ning koos igapäevase ekspluatatsiooniga on see muljetavaldav. Nabalat läbivat trassial-ternatiivi ei ole aga sellest küljest üldse analüüsitud. Nõnda leidis Pomerants, et tuleb kaaluda, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik raudteed läbi kaitseala lubada ning millised oleksid selle raudtee hilisemad ülalpidamiskulud. Tema kinnitusel ei loo teema läbianalüüsimine keskkonnakaitselisest aspektist automaatselt võimalust raudtee Nabalast läbi rajada, aga see loob mitmekülgsema pildi ja ainese edaspidisteks otsusteks.

„Vastuse peavad saama nii need, kes soovivad, et uus raudtee tuleb rajada läbi Na-bala, kui ka need, kes arvavad, et see peaks olema välistatud,” märkis ta. „Kindlasti ei kao Nabala-Tuhala looduskaitseala kuhugi, samuti ei plaani me lubada lubjakivi kaevandamist.” (Mitu kaevandus-firmat ei saanud kolm aastat tagasi reformierakondlase Keit Pentus-Rosimannuse juhitud keskkonnaministeeriumilt kae-vandusluba Nabala lubjakivimaardla karjäärides. Kohus ei võtnud kaevandajate ühiskae-bust menetlusse - VV.)

Mullu novembris põhjendas Pentus-Rosimannus Aktuaalses Kaameras kaitseala loomist: „Põhjus, miks otsustati kaitseala moodustada, on ikkagi selles, et kaevandustegevuse ja massiivse ehitustegevuse tulemus, mis Rail Balticu näol oleks selles piirkonnas alanud, oleks just selle veerežiimi jaoks olnud väga drastiline.”

Brüsseliga hirm naha vahele

Nabala-Tuhala kaitseala asub Harjumaal mitmes vallas ja Raplamaal Kohila vallas. Kohila vallavanem Heiki Hepner nõustus rahandusminister Sesteriga, et läbi tuleb kaaluda kõik trassialternatiivid. „Analüüsimine ei tähenda automaatselt seda, et peaks kohe hakkama muutma Na-bala-Tuhala looduskaitseala kaitse-eeskirja,” rääkis Hep-ner ja lisas, et seda on vaja alles siis, kui leitakse, et trassi läbiviimine on võimalik. „Juhul kui leitakse, et raudtee võib sealt läbi minna, siis ei tähenda see seda, et seal võiks kaevandada. Need on täiesti erinevad asjad,” toonitas vallavanem.

Osal inimestel on Hepneri sõnul kombeks teisi Brüsseliga hirmutada ja seda on märgata ka selle teema juures. „Et kui nüüd läheb trass looduskaitsealalt läbi, siis väänab Euroopa Liit meile vinged sanktsioonid kaela. See on täielik jama,” lausus Hepner, viidates, et tegemist ei ole Natura alaga. Hepner toob võrdluseks veel ka tras-sivaliku 16E, mis samuti eos Harju maavanema eestvõttel summutati ilma igasuguse analüüsita. „See trassialternatiiv jookseb piki Nabala-Tuhala looduskaitseala lääneserva ja, nagu me nüüd (Rail Balticu arutelul Kohilas 21.09            - VV) teada saime, ehitamisele mittemineva uue Tallinn-Rapla maantee trassi kõrval,” kirjeldas Hepner.

Hepneri sõnul lõhuks läbi Nabala minev trass Kohila valla elukeskkonda selgelt vähem kui praegu väljapakutu.

Kohila vallavanem ei saa aru inimestest, kes valivad trassi eelkõige odavuse järgi ja on samas analüüsist välja jätnud kümneid miljoneid eurosid odavamad alternatiivid.

„Kaevanduste vastu olen jätkuvalt ja tuletaksin kõigile meelde, et Kohila vald oma õigusaktiga välistas need enda territooriumil palju varem, kui seda suure käraga tegi üle-eelmine keskkonnaminister,” rääkis ta.

Teemaarendus kolis Facebooki

21. septembri hilisõhtul ehk Sesteri tehtud ettepanekuga samal päeval vallandus arutelu Facebookis minister Pomerantsi seinal.

Saku vallavolikogu esimees, ühtlasi Nabala keskkonna-kaitseühingu asutaja ja ko-danikuühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) liige Tanel Ots kirjutas: „Nabala on Pandora laegas. Nabala kohta on palju pooltõdesid. Näiteks hakatakse kohe rääkima mingitest pendlimeestest. Sinu ministeeriumis on hulgaliselt teadmist, et tegelikult kaitstakse sellel looduskaitsealal hoopis taimi ja neid haruldusi on pärast kaitseala moodustamise otsust veel juurdegi leitud.

Nn Nabala trass, nagu täna Kohila Rail Balticu arutelul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsustajatega vesteldes tõdesime, ei ole ka sugugi lühem, kui täna eelistusena kaardil olev trass. Pigem umbes kilomeeter pikem.

Kohila valla ja kogu Eesti kõige valusam koht on Mälivere küla, kus läheb lammutamisele 3-5 maja. Seda küla ja seega Kohila valda ei säästaks ka Nabalast läbiminek, sest kuni Röa külani on trass paigas ja konsultandid ei soovi olemasolevat raudteed ning Viljandi maanteed ristuma panna mujalt kui nn Röa kõrgendikku ära kasutades.”

Kaitsealaga piinlik lugu

Facebooki vestlusse lisandus Kohila vallavanem Heiki Hepner, kes märkis algatuseks, et Nabala looduskaitseala rajamine on üldse üsna piinlik lugu Eesti looduskaitses ja selle tegemisel eirati teadlikult põhiseadust.

Hepner jätkas: „Tegemist ei ole põlise metsamaaga. 70-80 aastat tagasi oli valdav osa heinamaa või karjamaa, mis kas metsastus ise pärast viljaka nõukogude võimu saabumist või metsastati pärast kuivendamist. Kuni 2014. aastani olid maad tavalises kasutuses ja loo-dusväärtustega ei juhtunud midagi. Põhimõtteliselt võiks terve Raplamaa samadel tingimustel range kaitse alla võtta.”

Hepner lisas, et Nabala kaitseala jõuab kohtusse kindlasti, sest riik on maa lihtsalt natsionaliseerinud, nii nagu tegid juunikommu-nistid neljakümnendatel. „Praegune kaitseala peletab veel vähesed sinna piirkonda elama jäänud inimesed ja siis imestame, et miks puisniidud kasvavad täis, metsised kolivad sinna, kus inimene on metsa majandanud jne.”

Ots vastas: „Heiki, metsa-teemadel oled sina asjatundja ja mina ei oska vaielda. Tegelikult räägitakse ju kaitseala loomisel hoopis varasemast loodusele tehtud kahjust ja selle korvamisest. Nii kuivendamine kui kogu veerežiimi muutmine, kus varem Vääna jõkke voolanud ja kolm vesiveskit tööle pannud vesi pandi voolama tagurpidi ja suunati Pirita jõkke, lootuses parandada Ülemiste veevarustust, kuid erilise tulemuseta.”

Ots lisas, et Nabala trassiga seoses on üks kummaline müüt, nagu oleks valida looduse ja inimese vahel. Ta tõi välja, et ka Nabala trass läheb üle elurajoonide, põhjustades palju probleeme näiteks Rae valla külades, läbides keskelt Lagedi alevikku või tuues taas kaardile Jõelähtme valda läbiva tohutu pauna.

„Majapidamisi läheb maha aga ka lausa Nabala „met-sas”,” tõdes Ots. „Hoopis iseasi on see, kuidas paar-kolm teadlast, keda aastaid oleme näinud kaevandajate huvide eest seismas, on korraga muutunud suurteks raudtee-ehitajateks. Üks ja sama huvigrupp nende ümber näitab taas üsna häbenemata oma kõrvu selle Nabala trassi tagasi toomise ettepaneku taga. Ma soovitaksin natukenegi varjatumalt tegutseda, muidu on teistel piinlik.”

Keskkonnaministeeriumilt hinnang

Rail Balticu projektijuht Miiko Peris ütles Raplamaa Sõnumitele, et seda, kuidas Rail Baltic keskkonnakaitselisest aspektist kasvõi teoreetiliselt Nabala looduskaitsealaga suhestub, saab hinnata keskkonnaministeerium, enne selle hinnangu saamist oleksid spekulatsioonid ülearused.

„Kindlasti oleme valmis omalt poolt andma keskkonnaministeeriumi analüüsi jaoks igakülgselt vajalikku sisendit ja raudtee ehitust puudutavaid üksikasju selgitama,” kinnitas Peris.

Ta meenutas, et sel suvel sai trassi kulgemise esmane eelistus paika. „See otsus, et eelistame raudtee kulgemiseks Nabalast lääne poolt mööduvat trassi, sündis pärast mitme alternatiivi kaalumist. Nabalat läbiv alternatiiv jäi valikust kõrvale üsna otsustusvoorude algusjärgus, kuna tol hetkel lähtuti teadmisest, et raudtee kulgemine looduskaitsealal on välistatud ka juhul, kui sellel pole looduskeskkonnale otsest mõju,” märkis Peris.

Riigikogu Rail Balticu toetusrühma reformierakondlasest esimees Kalle Palling Nabala variandi tagasitulekut ei poolda. Pärast Sesteri ettepanekut ütles ta Vikerraadio saates Uudis+, et ka aeg on väärtus. „Kui üle aasta on tegeldud juba teiste variantidega, ei ole mingit põhjust seda edasi arutada,”

sõnas Palling. Tema sõnul on Rail Balticu võimalik kahju loodusele Nabalas juba piisavalt tõendatud. Samuti pole Pallingu sõnul praegu võimalik kindlas kõneviisis väita, et üks või teine trassivariant läheb lausa kümneid miljoneid eurosid kallimaks või odavamaks. „Kui Nabalas on keerulised geoloogilised tingimused, on vaja trassiga minna läbi soo, läbi vesiste alade, kuidas saab täpselt hinnata, et nii palju odavam,” imestas ta.

Palling tõdes, et just IRLi poliitikud on alati toetanud raudtee viimist läbi Nabala, kuid võttes arvesse Euroopa Liidu suhtumist looduskaitsesse, toob see kindlasti kaasa kohtuvaidlused. „Need vaidlused kestavad aastaid ja võivad pidurdada projekti määramatuks ajaks,” ütles Palling.

Lõplik otsus maavanemailt

Lõpliku otsuse Rail Balticu trassi asukoha kohta teevad Rail Balticu maakondade maavanemad, kes kuuluvad ka Rail Balticu juhtkomiteesse.

Ajaleht Harju Elu kirjutas reedel, et Harju maavalitsus suhtub Sesteri ettepanekusse ettevaatlikult, sest nn Nabala trasse on varasematel aruteludel tutvustatud ning kohalikud elanikud ja looduskaitsjad olid väga vastu. Samuti ei toetaks see trass kohaliku rongiliikluse arendamist Rail Balticu raudteel.

Rapla maavanem Tõnis Blank viitas, et Rail Balticu jaoks paika pandud tingimuste järgi on looduskaitseala endiselt välistav asjaolu, kuid seda, kas see alternatiiv ikkagi võetakse uuesti lauale, saab hinnata keskkonnaministeerium.

„Juhtkomitee tasemel saavad otsuse aluseks olla ratsionaalsed numbrid ja arvutused kõikide kriteeriumide lõikes,” kinnitas Blank. „Sugugi pole vähetähtis ka see, et võimalikult vähe oleks neid, kelle elu ja tegevus raudtee tõttu häiritud saaks.”

Praeguse plaani järgi peaksid maavanemad Rail Balticu maakonnaplaneeringud vastu võtma veel sellel aastal.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 30.09.2015

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe