Postimees: Eesti ja Soome taotlevad Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringuks raha

on .

23. oktoobril esitasid projektipartnerid Uusimaa Liit, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Soome transpordiagentuur, Harju maavalitsus, Helsingi linn ja Tallinna linnakantselei taotluse rahastuseks Kesk-Läänemere programmist, et teostada põhjalik Tallinn-Helsingi transpordiühenduse tasuvusuuring. FinEst Transport Link kaasfinantseerimise taotlus on esitatud kogumahus 1,188 miljonit eurot ning sellega teostatakse tasuvusuuring, transpordistrateegiate ühtlustamine ja teostamisplaan. Projekti tulemused on üheks aluseks tunneli rajamise otsuste tegemisel.

Majandus- ja taristuminster Kristen Michali sõnul on Eesti-Soome tunneli rajamise võimalikkuse väljaselgitamine strateegiliselt oluline. «Esialgne uuring näitas, et Tallinn-Helsingi tunnelil on jumet. Kiirest ühendusest kahe pealinna vahel saaks kasu pealinnaregioonid ja riigi majandused tervikuna. Püsiühendus lihtsustaks inimeste liikumist,  suurendaks kaubavahetust Eesti ja Soome vahel ning ühendaks meid tugevamalt Põhjamaadega. Tunnel looks lisaväärtusena Rail Balticule uue turu põhja suunast. Kasu Soome ja Eesti inimestele oleks kahtlemata märkimisväärne, seepärast tasub uuringutega edasi liikuda,» ütles Michal.

Juhul kui projekt nimega Finnish-Estonian Transport Link (FinEst Transport Link) saab Kesk-Läänemere programmist rahastuse, siis analüüsitakse laiemalt Eesti-Soome transpordiühenduste väljavaateid, tehakse püsiühenduse tasuvusuuring ja koostatakse riikidevahelise transpordi- ja liikuvuskava, mis annab suunised edasiseks tegevuseks.

Tallinna-Helsingi ühendus on muutumas Euroopa keskse transpordivõrgustiku (TEN-T) Põhjamere-Balti koridori pudelikaelaks. Tallinna-Helsingi trassi läbib aastas kaheksa miljonit reisijat, 1,2 miljonit sõiduautot ja 300 000 veoautot. Erinevate arengustsenaariumite kohaselt võib reiside arv 10 aasta jooksul kasvada kuni 20 miljonini, millele toob lisa Rail Baltic kiirraudtee avamine. Järjest kasvavad transpordivood annavad põhjust uute lahenduste otsimiseks. Püsiühendus annaks võimaluse leevendada maanteel veetavate kaupade mahtu ning annaks uue säästliku alternatiivi senistele transpordilahendustele.

Harju maavanema Ülle Rajasalu hinnangul võib Harjumaa ja Uusimaa oma 2,3 miljoni elanikuga tulevikus saada üheks potentsiaalsetest Läänemere keskuseks. «Oluline on mõista, et me ei tegutse pelgalt 45 tuhande ruutkilomeetri suuruses Eestis, vaid regioonis, kus asuvad lisaks Tallinnale ka Helsinki, Riia, Stockholm ja Peterburg,» lausus Rajasalu.

Eelmisel aastal koostatud ja selle aasta alguses avaldatud Tallinn-Helsingi püsiühenduse tasuvuse eeluuring andis positiivse tulemusega alust põhjalikumale uuringule. Täiemahuline tasuvusuuring käsitleks tunneli rajamist põhjalikumalt, kaasates täpsemaid  uuringuid, mis annaks hinnangu majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele Tallinn-Helsingi kaksiklinnas ning regioonile tervikuna.

Tallinn-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringule eelnenud uuringu (Talsinkifix) kohaselt võiks raudteetunneli projekti maksumuseks olla 9-13 miljardit eurot. Eeluuringu kohaselt on selle projekti teostatavuse eelduseks Rail Baltic raudteetrassi olemasolu. Spiekermann & Wegener on oma 2013. aastal avaldatud uuringus leidnud, et püsiühendus panustaks Soome SKT kasvu 1-3 protsenti ja Eesti SKT kasvu 0,5-1 protsenti aastas.

Euroopa tasandil annab püsiühendus võimaluse siduda Läänemere piirkond ühtsesse maismaaühendustega kaetud transpordivõrgustikku ja vähendaks suurel määral Läänemere idakalda transpordiühenduste mahajäämust võrreldes läänekaldaga.

Allikas: http://tallinncity.postimees.ee/3375151/eesti-ja-soome-taotlevad-tallinna-helsingi-tunneli-tasuvusuuringuks-raha

Virumaa Teataja: Rail Baltic kihutab nelja miljardi eest Euroopasse

on .

Kui Balti Raudtee on nüüdseks eksisteerinud juba 145 aastat, siis sama pikka eluiga loodab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Miiko Peris ka uuele suurele raudteeprojektile ehk Rail Balticule.

Kui ligikaudu 700 kilomeetri pikkune Rail Baltic, mille trassist umbes 200 kilomeetrit jääb Eestisse, eeldatavalt 2025. aastaks valmis saab, hakkavad sellel kuni 240kilomeetrise tunnikiirusega kihutama rongid, mis viivad inimesed Tallinnast tunniga Pärnusse, kahe tunniga Riiga, nelja tunniga Leedu-Poola piirile ja pisut vähem kui seitsme tunniga Varssavisse.

“Rail Baltic ühendab Eesti Euroopa Liiduga,” lausus Miiko Peris, kes nõunikuameti kõrval on ka Rail Balticu projektijuht.

Peris loetles, et uus raudtee aitab Eesti lähemale Euroopa turgudele, tõstab meie konkurentsivõimet, loob eeldusi ja pakub võimalusi arenguks, soodustab majanduskasvu ja loob paremaid reisivõimalusi.

Kui praegu ongi ehk rohkem räägitud reisijateveost, siis tegelikult on ülioluline, et Rail Balticul liiguks maksimaalselt palju kaupu.

“Selleks on vaja uue raudteega ühendada Muuga sadam,” ütles Miiko Peris.

Rail Baltic jääb meie raudteevõrgus aga asjaks iseeneses, sest kui meie praegused rongid sõidavad 1520–1524 mm rööpmelaiusega teedel, siis Rail Balticu rööpmelaius on Euroopa standarditele vastav ehk 1435 mm.

Sestap ehitatakse Tallinnasse Ülemistele uus raudteejaam, samuti ehitatakse uus raudteejaam Pärnusse. Esialgu Rail Balticul sõitvatele reisirongidele Eestis rohkem peatusi polegi kavandatud.

“Oleme jätnud siiski tehnilise võimaluse ka Raplasse peatuskoht teha,” ütles Miiko Peris.

Kogu suurprojekt läheb maksma 4 miljardit eurot, millest Eesti osa on umbes kolmandik. Euroopa Liit katab projekti maksumusest 85 protsenti.

Nii nagu Eestis, on ka Lätis Perise sõnul praegu käimas vaidlused trassi valiku üle. “Neil muudab olukorra keerukaks see, et kindlasti tahetakse minna läbi Riia linna ja lennujaama,” kõneles Peris.

Rail Balticu projektijuht ütles, et raudtee ehitamise perspektiiv on praegu käegakatsutavam kui kunagi varem ning realistlike hinnangute kohaselt võiks ehitus alata 2019. aastal.

Allikas: Virumaa Teataja, 24.10.2015

Postimees: Rail Balticu Nabala trass ajas külavanemad Omanike Keskliiduga tülli

on .

Vaida ja Lagedi alevike ning Rail Balticu Nabala trassi äärde jäävate külade esindajad Jõelähtme, Kiili, Rae ja Kose vallas on sügavas hämmelduses Eesti Omanike Keskliidu avaldusest, mille kohaselt seni eelistatud trassikoridori jääb poole rohkem majapidamisi, kui selle läbiviimisel Nabalast.

Ühtlasi vastandatakse Eesti Omanike Keskliidu avaldustes põhjusetult inimest ja loodust, väidavad Harjumaa alevike esindajad. «Kuidas on võimalik, et organisatsioon tituleerib end omanike esindajaks, ent arvestab vaid ühe trassialternatiivi ääres elavaid inimesi ja teised unustab, kuigi neid on tegelikult sama palju?» küsis Lagedi alevikuvanem Tea Sõlg.

«Võrdlustulemused on avalikud,» täiendas Vaida Alevikuseltsi liige Peeter Böckler. «Niinimetatud Nabala trass möödub Vaidast ning Lagedilt, kus elab kokku 1800 inimest, kes jääksid Nabala-Tuhala looduskaitseala poolitava trassi mõjualasse. Sellele lisanduvad külad Jõelähtme, Kiili, Rae ja Kose vallas.»

Nende sõnul tuleb arvestada ka sellega, et Nabala-Tuhala looduskaitseala läbiv trass kulgeb ka üle Rebala muinsuskaitseala, seega jääb Harjumaa osas lisaks inimestele rongi teele lausa kaks kaitseala. Lisaks ei jäta Eesti Omanike Keskliidu soovitatud trass võimalust ka kohaliku transpordi arendamiseks.

MTÜ Avalikult Rail Balticust väitel kinnitavad trassialternatiivid numbrites, et Nabala trassi mõju inimasustusele on võrdväärne hetkel eelistatud trassiga, lisandub veel korvamatu kahju looduskeskkonnale ning lisaks ei looda võimalust kohaliku transpordi rajamiseks.

Allikas: http://tallinncity.postimees.ee/3372605/rail-balticu-nabala-trass-ajas-kulavanemad-omanike-keskliiduga-tulli

ERR: Pomerants Sesterile: Rail Balticu rajamist läbi Nabala looduskaitseala võib kaaluda

on .

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas rahandusministri pöördumisele, et Rail Balticu trassi viimist läbi Nabala looduskaitseala võib kaaluda ning viia ka läbi selleks vajalikud lisauuringud ja analüüsid.

Oponendid näevad selle taga kaevandusettevõtete lobitööd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaminister Marko Pomerants leiab, et kui trassi viimine läbi Nabala looduskaitseala peaks olema majanduslikult kõige otstarbekam ning selle projekti taas üles tõstmine ei võta liiga kaua aega, mis tähendaks eurorahadest ilma jäämist, võib keskonnamõjude kohta viia läbi täiendava analüüsi.

"See tähendab seda, et võib seda asja kaalumiseks võtta, aga see sõltub ju kõik tegelikult raudtee planeerijatest, on nad siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis või kusagil mujal, et mis on need ajakavad, kas see on realistlik," ütles Marko Pomerants.

Rahandusminister Sven Sester lähtub arvestustest, et trass läbi Nabala oleks kõige otsem ja selle ehitus läheks 70 miljonit eurot odavamaks.

"Ega 70 miljonit eurot maksumaksja raha ei ole väike asi. Kui kokkuvõttes tähendab see seda, et rahastamisprojektidest me maha ei jää ja viivitus tuleb kolm või neli kuud ja selle hinnaks on kümned miljonid, siis ma arvan, et selle nimel tasuks üks analüüs läbi viia," ütles Sester.

"Vahepeal juba kalevi alla pandud Nabala kaitseala läbiv raudteetrassi variant peaks kulgema enam-vähem läbi selle taluõue. Küsimuses, kas see ka kõige odavam variant on, lähevad arvamused lahku," kirjeldas ajakirjanik Mart Linnart.

"Nabala trass, võime tinglikult rääkida kolmest variandist, Harjumaal on kõige pikem oma rööbastee poolest, Nabala trass saaks olla pisut odavam ainult siis, kui me lisaks Nabala kaitsealale läbime ka Rebala kaitseala, aga siis me kaotame perspektiivi ühilduda tulevikus Helsingi-Tallinna tunneliga, siis me sõidame tunneli suudmest mööda lihtsalt," rääkis endine Nabala Keskkonnakaitse ühingu esimees, Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots.

Tanel Ots näeb selle taga, et Nabalat läbiv trassivariant taas päevakorda on kerkinud, kaevandusettevõtete lobitööd, kes ihuvad hammast Nabala kandi lubjakivi peale.

"Täna on koalitsioonipoliitikud öelnud, et just selline lobitöö kaevandajate poolt on käimas, et lubage meile raudtee Kabalasse, me saame kaevandustega ise hakkama. Ja erakonnad panevad ilmselt kiusatusele erinevalt vastu," lausus Ots.

Nii rahandusminister Sven Sester kui keskkonnaminister Marko Pomerants kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liitu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vastas rahandusministri kirjale, et vajaduse ja realistliku perspektiivi olemasolu korral võib Nabala trassivariandi täiendava analüüsi läbi viia, kuigi see tähendab nii aja- kui rahakulu ning see ei tähenda praeguse trassieelistuse automaatset kõrvalejätmist.

Harju maavanem reformierakondlane Ülle Rajasalu Nabala trassivariandi taas päevakorda võtmist otstarbekaks ei pea.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/eesti/7fee4683-2601-46ef-9547-ec5577ee6e54/pomerants-sesterile-rail-balticu-rajamist-labi-nabala-looduskaitseala-voib-kaaluda

ERR: Sarnaselt kunagise Balti raudteega oodatakse Rail Balticult kasu Eesti majandusele ja kultuurile

on .

Ajalookonverentsil Palmses kõneldi Balti raudtee ajaloost, selle ehitajast Alexander von der Pahlenist ja tulevikuraudteest Rail Baltic. Pooleteise sajandi eest ehitatud raudtee kujundas märkimisväärselt Eesti majandust ja kultuuri, samasugust toimet oodatakse tulevikus ka Rail Balticult.

145 aasta eest valmis Palmse mõisaomaniku ja Balti Raudtee Seltsi presidendi Alexander von der Pahleni juhtimise all raudtee Paldiskist Tosnoni. See tagas Eestimaa kubermangule ühenduse Peterburi ja Moskvaga. Eesti rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen pidas raudtee rajamist nii oluliseks, et kirjutas sellest juba "Postimehe" esimeses numbris, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Jannsen propageeris raudteed igal võimalikul moel. Ta kirjutas ühes oma "Postimehe" numbris ka umbes, et kui "Postimees " oleks Rothschild, siis esimene asi, mille ta Eestimaale teeks, oleks raudtee, mis käiks läbi Tartu. Tõenäoliselt nägi ta seal nii majanduslikku kui ka rahva ühendamisest tulenevat kasu," rääkis SA Virumaa Muuseumid vanemteadur Uno Trumm.

Raudtee andis tänu Peterburi turu ostujõule nii mõisatele kui ka taludele võimaluse paremini teenida. Raudteed pidi Venemaalt Lääne-Euroopasse veetav odav teravili muutis küsitavaks seni Eesti põllumajanduses domineerinud teraviljakasvatuse.

"Samas oli võimalus ja vajadus üle minna Eestile võib-olla hoopis paremini sobivale karjakasvatusele ja eeskätt piimakarjandusele ja selle toodete jaoks oli selline operatiivne vedu ju eriti oluline. Nii et nii siinsed mõisad kui ka varsti nende järel talud hakkasid oma piimandustooteid ka sinna vedama," rääkis Tartu ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg.

Täna ootab Eestit uue raudtee, Rail Balticu ehitus. Üle-eelmisel sajandil ida-läänesuunaliste vedude asemel on muutunud aktuaalseks põhja-lõunasuunaline kaupade ja reisijate liikumine. Rail Balticu ehitustööd võiksid alata 2019. aastal.

"Viime jätkuvalt läbi täiendavaid uuringuid. Üks nendest on ka trassi alternatiivide uuring ja selle raames on juba põhjalikult kaalutud väga erinevaid alternatiive ja aeg-ajalt tuleb neid ka juurde. See tegelikult ongi ju planeerimismenetluse eesmärk, et leida kokkuvõttes see kõige parem," selgitas Rail Balticu projektijuht Miiko Peris.

416 kilomeetrit Balti raudteed koos 150 silla ja paarikümne jaamaga ehitati valmis 15 kuuga. Enam kui 700 kilomeetri pikkune Rail Baltic loodetakse valmis ehitada nelja kuni viie aastaga.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/eesti/176551b6-eaa5-41a4-8170-e09c622a80e6/sarnaselt-kunagise-balti-raudteega-oodatakse-rail-balticult-kasu-eesti-majandusele-ja-kultuurile

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe