Harju Elu: Kiilis ja Jüris Rail Balticu uue trassi arutelud

on .

Järgmisel nädalal toimuvad Harjumaal kahes kohas Rail Balticu trassivariantidele lisatud Tallinna ringtee trassialternatiivide avalikud tutvustused.

Niinimetatud Tallinna ringtee trassivariante on välja töötatud neli. Üks kulgeb vahetult ringtee kõrval, ülejäänud kolm selle lähistel. Kõik neli trassialternatiivi läbivad Saku, Kiili ja Rae valda.

Tallinna ringtee trassialternatiivid lisati Rail Balticu trasside võrdlusbaasi viie valla (Jõelähtme, Kose, Rae ja Saku vald Harjumaalt ning Kohila vald Raplamaalt) ettepanekul. Kiili vald, kust trassialternatiivid on samuti läbi joonistatud, ringtee trasse ei poolda, sest need läbivad Luige alevikku, kus elab üle tuhande inimese.

Võrdlus alles algab

Avalikud tutvustused toimuvad järgmisel nädalal Kiilis ja Jüris. Teisipäeval kell 18.00 toimub arutelu Kiili Gümnaasiumis, kolmapäeval samal kellaajal Jüris Rae kultuurikeskuse suures saalis.

Harju maavalitsus palub arvestada, et lisandunud nelja trassialternatiivi võrdlemist alles alustatakse ning seetõttu pole avalikel tutvustustel võimalik jagada täpset informatsiooni ühe või teise trassialternatiivi plussidest ja miinustest.

Tallinna ringtee trassialternatiivide asukohtadega kaardimaterjal on kättesaadav Rail Balticu veebiportaalis (railbaltic.info). Paberil kaartidega on võimalik tutvuda kohalikes omavalitsustes ja Harju maavalitsuses selle nädala kolmapäevast.

Veel arutelusid

Kui nelja ringtee-variandi omavaheline võrdlus on valmis, korraldab Harju maavalitsus uued avalikud arutelud. Rail Balticu keskkonnamõjude hindaja Heikki Kalle sõnul toimub Harjumaa trasside võrdlustulemuste tutvustamine eeldatavalt juunikuus.

“Seejärel koostatakse kõigile trassialternatiividele täpsemad eskiislahendused, mis jõuavad avalikkuse ette praeguste plaanide kohaselt selle aasta oktoobris-detsembris,” ütles ta.
Kalle märkis, et eesmärgiks on jõuda 2015. aasta keskpaigaks planeeringulahenduse kooskõlastusringile saatmiseni ja aasta lõpuks planeeringu kehtestamiseni.

Allikas: Harju Elu, http://www.harjuelu.ee/2014/04/1648/kiilis-ja-juris-rail-balticu-uue-trassi-arutelu/

Harju Elu: Parts: Rail Baltic ei kahjusta Nabala looduskaitseala

on .

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul ei näe ta looduskaitsealaseid piiranguid, mis takistaks Nabala looduskaitsealast Rail Balticu raudteetrassi läbiviimist, et sellisel kujul ükski nii-öelda ülestõstatatud loodusväärtus saaks kahjustatud.

Parts rääkis infotunnis riigikogu liikmete küsimustele vastates, et teda on üllatanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse avaldused, et ükskõik, mida ka ei otsustataks, aga kavandatav Nabala looduskaitsealas raudteetrass on välistatud.

“Keskkonnaeksperdid, kes meile teevad seda tööd koos juristidega, ütlevad, et sellised seisukohad on selgelt õigusvastased, isegi olukorras, kus seda looduskaitseala pole veel lõplikult vormistatud,” ütles ta.

“Minu jaoks on üllatav see kiirus ja radikaalsus, kuidas seda looduskaitseala praegu moodustatakse ja eelkõige vastandatakse seda raudteekoridorile, aga ma loodan, et eksperdid saavad selle selgeks vaielda,” ütles Parts.

Parts rõhutas, et ta ei soovi Nabala teemat politiseerida ning selle peaksid rääkima selgeks eksperdid ekspertidega.

Allikas: Harju Elu, http://www.harjuelu.ee/lyhiuudised/parts-rail-baltic-ei-kahjusta-nabala-looduskaitseala/

Delfi: Läti avaldas Eesti Rail Balticu kompromissile põhimõttelist toetust

on .

Reedel Riias toimunud Balti assamblee kohtumisel kõneldi Rail Balticust ja Läänemere piirkonna konkurentsivõime tõstmist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel avaldas Läti põhimõttelist toetust Eesti Rail Balticu kompromissettepaneku suhtes.

"Indrek Sirp tutvustas Eesti seisukohti Rail Balticu arendamisel ja meie planeerimistööde seisu. Samuti tutvustas ta Eesti kompromissettepaneku põhimõtteid. Läti minister avaldas põhimõttelist toetust ettepanekule," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda BNS-ile.

Järgmine kohtumine toimub juba järgmisel nädalal Tallinnas, kus arutlusele tulevad lahtised küsimused aktsionäride leppes.

Eesti tegi Rail Balticu trassi põhimõttelise asukoha küsimuse lahendamiseks aktsionäride leppes ehk Vilniuse liitmiseks Rail Balticu trassiga, kompromissettepaneku , mille pinnalt räägitakse edasi järgmisel kohtumisel märtsi alguses Tallinnas.

"On heameel tõdeda, et nii parlamentide kui ka valitsuste tasandil on tajutav tugev poliitiline toetus selle projekti jõustamiseks," kommenteeris assambleel arutelu juhtinud riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester parlamendi pressiteate vahendusel.

Kohtumisel arutati ka Balti riikide koostööd rahandussektori kontrollimisel ja reguleerimisel. "Oleme huvitatud nii omavahelise piiriülese koostöö parandamisest kui ka koostööst Põhjamaadega. Just kriisiolukordades ilmneb kõige selgemini vajadus kiire infovahetuse järele," kinnitas Sester.

Eesti delegatsiooni kuulusid Riigikogu liikmed Sven Sester ja Neeme Suur. Istungil osalesid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid Indrek Sirp ning Kaupo Reede.

Allikas: Delfi.ee, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lati-avaldas-eesti-rail-balticu-kompromissile-pohimottelist-toetust.d?id=68127095

Postimees: Indrek Sirp: Rail Baltic annab ka riigisisese raudtee arengule gaasi juurde

on .

Rail Balticu raudteeühenduse projekt on möödunud suvest olnud tähelepanu keskpunktis ning kindlasti on meie projektimeeskonna huvi kõik sellega seotud aspektid avatult ja põhjalikult selgeks rääkida. Soovime palju kõneainet andnud põhimõttelist trassivalikut põhjendada ning teha seda konkreetsetele uuringutele toetudes.

Eestit, Lätit ja Leedut Kesk- ja Lääne-Euroopaga ühendava kiire raudtee rajamine on unikaalne ja oluline. See on võimalus avardada meie inimeste liikumisvõimalusi just sellel suunal, mis tänapäeval on jäänud pisut tagaplaanile.

Kahtlemata on mugavat ja kiiret liikumist pakkuva taristu rajamine pikk ja tähtis samm edasi meie kõigi sõiduvõimaluste edendamisel.

Vaadates tulevikku: pikas perspektiivis ühendab Rail Baltic Eesti toimiva raudteeühenduse kaudu ülejäänud Euroopaga, võimaldades sõita Tallinnast paljudesse Euroopa linnadesse.

Kiire ja keskkonnasäästlik ühendus

Rongiliikluse arendamine on prioriteet nii Euroopas kui meil, kuna see on oluline variant teiste transpordiliikide kõrval.

Raudteitsi liikumine on keskkonnasäästlik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise. Rail Baltic tähendab suurt investeeringut rohelisse veondusse ning energiasäästlikuks reisimiseks.

Sealjuures ei ole vähetähtis rongiühenduse planeeritav kiirus: Tallinnast Pärnusse tunniga, Tallinnast Riiga kahe tunniga ning Tallinnast Varssavisse vähem kui seitsme tunniga. See aga seab lisaks keskkonnasäästlikkusele ka lisatingimused ja reeglid raudteetrassi valikule.

AECOMi uuringuga selgus sobivaim trass

Korduvalt on ilma igasuguste põhjenduste ja selgitusteta viidatud, justkui ei oleks trassi kulgemiseks koostatud uuring pädev. Sellisel kahtlusel ei ole alust, kõik vajalikud eeluuringud on tehtud sõltumatult ning kõikide reeglite järgi.

AECOMi uuring (2011) andis nii Eesti kui ka Läti ja Leedu valitsusele põhjaliku aluse sobivaima trassi valikuks. Eestis on Tallinnast otse Pärnu kaudu Riiga suunduv raudteekoridor paika pandud üleriigilises planeeringus (2012). Üleeuroopalisel tasandil on täpselt sama teekoridori asukoht määratud ELi õigusaktides (2013). Ka Eesti parlament on oma sõna öelnud: äsja võttis riigikogu vastu transpordi arengu uue kava 2014–2020, mis näeb ette, et Rail Baltic kulgeb Pärnu kaudu.

AECOMi uuring analüüsis nelja võimalikku trassi läbi kõigi kolme Balti riigi: kaks neist läbisid Eestis Tartut ning kaks Pärnut. Erinevaid aspekte kaaludes selgus, et raudtee rajamine Pärnu kaudu andis suurema keskkonnasäästliku ja majandusliku efekti võrreldes pikema marsruudiga läbi Tartu.

Tartu trassil suur mõju tiheasustusaladele

Mitmel korra on viidatud, justkui oleks Tartu trassil kõik raudtee arendamiseks vajalik iseenesest olemas ning seal uus raudtee kedagi häirima ei hakkaks.

Uus raudtee juba olemasoleval liinil peab vastama nüüdisaegsetele ja rangetele tehnilistele nõuetele, mis tähendab eritasandilisi ristumisi, teistsuguseid turvalahendusi, piirdeaedu, uut kontaktvõrku jne.

Lisaks läbib olemasolev Tartu raudtee mitmeid tiheasustusalasid, kus hoonestus paikneb vahetult selle kõrval. Uue raudtee mahutamiseks vana kõrvale on vaja vähemalt 30–40 meetrit lisamaad.
Linnades ja muudes asulates, nagu Aegviidu, Tapa, Tamsalu, Jõgeva, Tartu, Elva ja Valga, toob raudtee laiendamine kaasa hulga selle äärde jäävate hoonete lammutamise ja raudtee vahetusse lähedusse jääva tänavavõrgu ümberkujundamise.

Kõik ülekäigud, mis praegu on võimalikud samas tasapinnas, tuleb viia eri tasandile, see omakorda nõuab hoonete alla jäävat maad ehitamiseks. Samad probleemid kerkivad ka olemasoleva raudtee kasutamise korral Tallinna-Pärnu lõigul, aga siiski tunduvalt väiksemal määral.

Tartu trassil pole looduskaitse-eeliseid

Kuigi esmapilgul tundub, et olemasoleva raudteekoridori laiendamine võib loodust vähem mõjutada kui päris uue raudtee ehitamine, tegelikult see päris nii ei ole.

Eesti on väga suurte loodusväärtustega maa, seetõttu on keeruline leida koridori põhjast lõunasse, mis ei puutuks looduskaitselasid, eriti aga Natura 2000 alasid. Seda nii Tartu kui Pärnu trassil.

Siiski on praeguste trassikavandite järgi suudetud vältida Natura alasid, välja arvatud lühikestel lõikudel, mis suunduvad Pärnust lõunasse ning on vajalikud rongi peatumiseks Pärnus. Neist kahest lõigust üks (4D) on siiski teostatav variant, sest see kulgeb tegelikult kahe Natura ala lahustüki vahelt.

Planeerimiskonsultandi fookuses on tehniliste lahenduste väljatöötamine, et raudtee ei avaldaks selles lühikeses lõigus kaitsealale killustavat mõju. Raudtee barjääriefekt ilmneks samuti mõlemal juhul, sest tehnilised nõuded näeksid raudteed piirava tara ette ka Tartu puhul.

Kaalutud on ka majanduslikku mõttekust

Valikukriteeriumiks oli kindlasti ka majanduslik aspekt: pikem trass võrdub kõrgem piletihind ning kallim kaubavedu. Liin kaotaks tunduvalt konkurentsivõimes.

Toon lihtsa arvutuse: ühe kilomeetri 1435 mm raudtee rajamine maksab 4–5 miljonit eurot ja Tartu kaudu oleks teekond Tallinnast Riiga üle saja kilomeetri pikem. Seega läheks ehitus märkimisväärselt kallimaks. Samamoodi tuleks juurde hoolduskulu ning jääks saamata sotsiaal-majanduslik tulu (mida ei kompenseeri ka Tartu suurem elanikkond).

Pikem ja seega nii reisijate kui kaubaveole vähem atraktiivne trass jääb alla lühemale trassile C02 õhkupaiskamise ja säästetud tööaja mõttes. Rahaliselt teeb see umbes pool miljardit eurot, mille peaksime tõenäoliselt ise kinni maksma, sest Euroopa Liidu seadustes on 85 protsendi ulatuses abikõlblik vaid trass Pärnu kaudu.

Ühenduskiirus Tartuga on tähelepanu all

Liikumisvabadusel on nüüdisaegse majanduse toimimisel ja inimeste heaolu tagamisel väga suur roll ning uus transpordi arengukava on oluline riiklik suunanäitaja.

Rail Baltic annab ka riigisisese raudteetaristu arengule gaasi juurde.

Aastatel 2014–2016 renoveeritakse Tapa-Tartu raudtee nii, et keskmine kiirus saaks seal lõiguti kasvada ja Tallinnast Tartusse sõiduks kuluks tund ja 45 minutit. Seega paraneb Tallinna-Tartu ühendus tulevikus veelgi.

Peale selle on nüüdseks saanud käegakatsutavaks Tartu-Riia rongiühenduse taastamise plaanid. Põhiliseks kitsaskohaks on seal Valka-Riia tee remont, mis peaks lõppema 2015. aastal ning tagama seal kiiruse 120 km/h.

Seega on järgnevatel aastatel transpordi arendamisel oluline fookus ka olemasolevate ühenduste parandamisel. Pole vaja karta, et Rail Balticu tulek teeks Tartu raudteeühendused viletsamaks.

Oleme Rail Balticu tööde ja tegevuste planeerimisel seni kuulda võtnud ekspertide ja uuringute tegijate soovitusi ning püüdnud arvestada ka kõikide huvirühmade arvamusi ja soove.

Siiski tuleb trassivalikul otsus langetada ratsionaalsetele argumentidele tuginedes: eelistada trassi, millel on väiksem mõju elukeskkonnale ja mis on majanduslikult säästlikum. Ja mis peamine – otsus tuleb teha kogu Eesti huve silmas pidades.

Allikas: Tartu Postimees, http://tartu.postimees.ee/2710956/indrek-sirp-rail-baltic-annab-ka-riigisisese-raudtee-arengule-gaasi-juurde

Pärnu Postimees: Rail Balticu töögrupp otsib lahendust KSH programmi kinnitamiseks

on .

Raudteeühenduse Rail Baltic juhtkomitee ja töögrupi ühisel kohtumisel anti ülevaade tööst trassivaliku võrdlustulemustega Pärnu- ja Raplamaal ning otsustati projektiga edasiminekuks leida koos keskkonnaministeeriumiga lahendus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kinnitamiseks.

Juhtkomitee ja töögrupp tutvusid Rail Balticu raudteetrassi eelistuste kujunemise põhimõtetega ning Pärnu- ja Raplamaa raudteekoridori alternatiivide võrdluse tulemustega.

Võrdluses lähtuti keskkonnamõju strateegilise hindamise vahetulemustest nii loodus- kui inimkeskkonna osas, samuti tehnilisest teostatavusest, ehitusmaksumusest ja sotsiaal-majanduslikust tulust, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Keskkonnamõju hindamiseks on tehtud sisukad uuringud kultuuri-, arheoloogia- ja loodusväärtuste ning asustusstruktuuri kohta kõigi tee variantide osas.

Eelistatud raudteekoridori valik Harjumaal lükkub maikuusse tulenevalt Tallinna ringtee alternatiivide lisandumisest.

Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et põhjalik eeltöö on tehtud ning kohtumisel otsustati saata koridorivalikute analüüs maavalitsustele kommenteerimiseks.

“Projekti meeskond töötab selle nimel, et leida parimad ja mõistlikumad lahendused. Praegu on erinevaid mõju hinnanguid tehtud enam, kui tavapraktika ette näeb,” ütles Sirp.

Rail Balticu projektijuht lisas, et niipea kui keskkonnaministeerium kinnitab strateegilise hindamise programmi, algavad tehtud töö avalikustamised maakondades.

Kohtumisel oli arutluse all keskkonnaministeeriumi saadetud tagasiside maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi osas.

“Osapooled olid ühisel seisukohal, et saadetud eriarvamused tuleb läbi töötada ja eesmärk on jõuda ühisele nägemusele,” lausus projektijuht.

“Kahetsusväärsed on väited, nagu ei suhtuks me projekti ettevalmistamisse täie tõsidusega. Keskkonnaministeerium on mõjude järelevaatajana osalenud nii töögrupis kui juhtkomitees, mistõttu olid reedel avaliku kirjana saadetud ettepanekud mõnevõrra üllatavad ja tekitavad küsimusi eelneva kooskõlastusprotsessi tulemuslikkusest. Näiteks erinevalt varasemast kokkuleppest ja senisest praktikast peab keskkonnaministeerium vajalikuks tegelda konkreetsete trassivariantidega KSH programmis,” lisas Sirp.

Rail Balticu juhtkomiteesse ja töögruppi kuuluvad Pärnu, Rapla, Harju maavanem ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee, keskkonnaministeeriumi, maa-ameti, tehnilise järelevalveameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Allikas: Pärnu Postimees http://www.parnupostimees.ee/2710282/rail-balticu-toogrupp-otsib-lahendust-ksh-programmi-kinnitamiseks

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe