Eesti Päevaleht: Rail Baltic möödub Nabalast ida poolt ja läbib Pärnu linna

on .

Majandusministeerium valis välja ligikaudu 1,15 miljardit eurot maksva Rail Balticu raudtee trassi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitles eile Rail Balticu kiirraudtee trassi, mida ministeerium eelistab ja millele hakatakse koostama eskiislahendust.

Sisuliselt tähendab see, et veel lauale jäänud trasside seast oli just see ministeeriumi jaoks eri kriteeriumide alusel parim võimalik variant (trassi eri lõikude eelised on esitatud graafikul). Kas rööpad hakkavadki maastikul täpselt nii kulgema, ei saa siiski 100% kindlusega väita, sest uuringud võivad veel üllatusi tuua.

Trassivariante võrreldi nii looduskeskkonna, inimkeskkonna, tehnilise teostuse, ehitusmaksumuse kui ka tulevaste ülalpidamiskulude järgi. Arvel oli iga meeter, sest ühe kilomeetri raudtee ehitamine maksab hinnanguliselt 4–8 miljonit eurot.

Pikema trassi kasuks otsustades peab arvestama, et ühe kilomeetri raudtee lisamisega lisandub hiljem sotsiaal-majanduslike kuludena veel 70 000–200 000 eurot aastas: mida pikem on trassilõik, seda suurem on kulutatava aja väärtus, hooldusmaksumus ja ka keskkonnakulud. Ainuüksi ehitushinna järgi oli eri trassivariantide odavaima ja kalleima lahenduse hinnavahe kuni 100 miljonit eurot.

Mida pikem, seda kallim

Praeguseks välja valitud lahendus pole odavaim ega lühim, kuid see on valitsuses kokku lepitud kompromiss. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus võitles Nabalasse loodava looduskaitseala eest. Raudtee sellest piirkonnast läbi vedada olnuks kõige odavam lahendus, kuid selle variandi välistas pärast möödunud nädala pikka arut- elu ka valitsus tervikuna. Kompromissina jäid kaardile nn 13-ndad trassid, mis möödusid Nabalast ühelt või teiselt poolt. Nüüd siis otsustas majandusministeerium idapoolse lahenduse kasuks.

Kuna nüüd hakatakse maakondades valitud trassi ja selle valiku põhjuseid laiemalt tutvustama, võib oodata veel palju emotsionaalseid vaidlusi.

Edasine ajakava

••Juuni–juuli 2014: trassivariantide võrdlustulemuste tutvustused

••Juuli–november 2014: eskiislahenduse koostamine, tehniliste uuringute ja projektide alustamine

••Juuli–september 2014: valitsuse arutelu

••Detsember 2014: eskiislahenduse avalikustamine

••Jaanuar–juuni 2015: planeerimisettepaneku koostamine

••August 2015: maavanemad võtavad planeeringu vastu

••November 2015: planeeringu avalik väljapanek, arutelud, täiendamine

••Detsember 2015 – aprill 2016: planeeringu järelevalve siseministeeriumis

••Mai 2016: planeeringu kehtestamine

Allikas: Eesti Päevaleht, 10.06.2014

ERR: Rail Balticu trass tuleb ümber Nabala ja läbi Pärnu

on .

Majandusministeerium eelistab Nabala kavandatavast looduskaitsealast ida poolt mööduvat ning Pärnut läbivat Rail Balticu trassi, et toetada linna regionaalset arengut.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas täna Rail Balticu eelistatumaid trassialternatiive, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Harjumaal soovib ministeerium raudtee loodavast Nabala kaitsealast ida poolt mööda juhtida. Kolmest kaalumisel olevast variandist, mille hulgast on eemaldatud Nabalat läbiv trassivariant, on see soodsaim, hinnaga kokku 392 miljonit eurot. Samuti on see trassivariant keskkonnale kõige vähem koormav ja madalaima riskiastmega, selgub majandusministeeriumi võrdlusest.

Samuti eelistab ministeerium Pärnut läbivat trassivarianti hoolimata sellest, et see projekt on 19 miljonit eurot kallim ja neli kilomeetrit pikem kui linnast mööduv trass. Eelistatud koridor ühtib Pärnu linnavalitsuse eelistusega - välja arvatud Pärnusse lõunast sisenemisel, kus linnavalitsus eelistab Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Pärnu maastikukaitseala läbivat trassi.

Rail Balticu projekti keskkonnamõjude ekspert Heikki Kalle märkis, et aasta tagasi oli eri trassilõikudest variante 10-15, mille vahel valida.

"Praegu me räägime ühest-kahest trassivariandist. Jällegi avalikkus ei ole neid näinud, inimesed kohapeal ei ole saanud kommenteerida. Võib veel tulla terve hulk asjalikke ettepanekuid ja trassivariante juurde, seda ei saa kunagi välistada," lisas Kalle.

Tänavu valmivad Rail Balticu trasside eskiislahendused. Tuleval aastal peaks neile toetudes valmima planeeringud, mis kehtestatakse 2016. aasta mais.

Euroopa Liidu rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti 2017-2018.

Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/tele-ak/6be80f05-12f8-4d3f-b273-925007ed600f

ERR: Rail Balticu kalleima ja odavaima trassi hinnavahe on kuni 100 miljonit eurot

on .

Valitsuse tänasel istungil otsustatakse Rail Balticu võimalike Harjumaad läbivate trasside vahel. Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp eelistaks seda lahendust, et täna ühtegi varianti arutlusest välja ei võeta, vaid oodatakse ära detailsemad eskiisid.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus võtaks aga Nabala kaitseala läbivad trassid variantide seast välja.

"Me oleme etapis, kus meil on võimalik näidata võrdlustulemusi kõikide trassilõikude kohta läbi kolme maakonna ja täna me teekski valitsusele vahekokkuvõtte, et mis seisus me täna oleme, millised on ühe või teise trassi eelised, miinused ja plussid," rääkis Sirp "Terevisioonis".

"Ma ei tahaks ennustada, et milline on valitsuse seisukoht, et kas täna valitakse mõned trassid välja või mitte. Meie seisukoht on see, et tänase seisuga pole õige aeg ühtegi trassi välja võtta ja töödega võiks edasi minna," jätkas ta.

Sirbi sõnul võiks kõigi trassivariantide kohta teha ära avalikud tutvustused, mida inimestele on juba pikka aega lubatud. "Tuleks koostada ka täpsemad eskiislahendused ja siis sügisel tulla uuesti kokku, et teha põhimõtteline otsus," ütles ta.

Ainuüksi Harjumaal on arutlusel viis varianti. Kõige kallim neist on 12A, mis kulgeb olemasolevat Tallinn-Pärnu raudteekoridori pidi, mööda Ülemiste järve kallast. Kuigi tegu on kõige lühema trassiga on see ka kõige kallim, sest tee läbi asulate ja Tallinna linna minekul on üsna kitsas ning Ülemiste järve juures võib raudtee läbida sanitaarpiirkonda, mis aga tõstataks taas keskkonnaküsimused. "Siin on ka see, Tallinna linn on jõudnud juba öelda, et nad ei sooviks kaubavedusid läbi linna, mis paneb selle trassi kohale veel täiendava küsimärgi," selgitas Sirp.

Võrreldes kõige odava trassiga oleks 12A trassivalik umbes 90-100 miljonit eurot kallim.

"Samas öeldakse, et inimesed on seal raudteekeskkonnaga harjunud, et neile peaks ka uue raudtee vastuvõtmine olema lihtsam," märkis projektijuht, lisades, et ükski variantidest pole võimatu.

Mõned trassivariandid kulgevad mööda Tallinna ringteed. Need tulid valikusse seitsme omavalitsuse ettepanekul, aga kuna sealkandis olevad vallad ei leia üksmeelt, siis on arutlusel mitu erinevat versiooni, mille seast peaks analüüside käigus selguma kõige optimaalsem variant.

Kaks trassivarianti lähevad Nabala looduskaitsealast mööda. Need on kõige pikemad, teistest kuskil 7-8 km pikemad variandid. "Pikkus tähendab lisakulu - ehitus-, aga ka hilisemat hoolduskulu," ütles Sirp.

Keskkonnaminister eelistaks Nabalat läbivate variantide välja võtmist

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kuigi valitsuse otsus selgub alles mõne tunni pärast, on tema ministeeriumi seisukoht see, et Nabala looduskaitseala läbivad trassivariandid võiks arutlusest välja võtta.

"Umbes poolteist aastat tagasi andsime trassi planeerijatele teada, et Nabala piirkonnas on väga tundlik veerežiim. Arusaadav, et kui keegi tahaks minna tundliku veerežiimiga paika sellist kaunis mahukat ja massiivset kiirraudteed ehitama, siis need kaks asja lihtsalt on omavahel vastuolus. Praeguses etapis saab juba öelda, et meil on üks jõustunud kohtuotsus - me käisime läbi ühe pika kohtuvaidluse üsna sarnase probleemi tõttu, et seal olid väga aktiivsed kaevandushuvilised, kes tahtsid vähemalt esialgu kaevandamise keskkonnamõju hinnata. Jõustunud kohtuotsuses jäi peale seisukoht, et üheaegselt või paralleelselt ei saa lubada kahte üksteist välistavat tegevust. Et kui meil on vaja kaitsta tundlikku veerežiimi, siis me ei saa samaaegselt, enne kui kaitseala on lõplikult moodustatud, minna edasi olukorda kahjustada võiva tegevusega," selgitas minister.

"Valitsuse arutelu eel selle tulemust kindlalt välja ei saa öelda. Minu ettepanek on tõepoolest see, et me liiguksime edasi realistlike trassialternatiividega - sellistega, mis võimalikult vähe kahjustaksid looduskeskkonda ja ka kohalike elanike eluolu," ütles Pentus-Rosimannus.

Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/tele-ak/e874ba36-f955-4320-adaa-4b1a6eb22282

ERR: Ülle Rajasalu: Harjumaa valdade kemplemine pidurdab Rail Balticu arengut

on .

Harju Maavanema Ülle Rajasalu silmis peaks valitsusel olema õigus öelda, kuhu Rail Balticu trass tuleb, kuna täna ei suuda vallad omavahel kokku leppida.

Rajasalu rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kui Rail Balticu projektiga alustati, tekkis ägedaid vaidlusi Pärnumaal ja Raplamaal, aga seal leiti lahendused.

Kuna Harjumaa on väga tihedalt asustatud piirkond, hakkasid probleemid maavanema sõnul tekkima juba siis, kui oli laual kaks Rail Balticu trassivarianti: Muugalt läbi Nabala ning olemasolev trass Ülemiste järve lähedalt Viljandi suunas.

"Täna oleme jõudnud niikaugele, et mul on laual kaart, kus on valikus 11 erinevat trassi. Kõige hullem on see, et mitte keegi mitte kuskil rahul ei ole. /.../ Inimestele peaks andma kindlustunde. Inimene peab teadma, kus ma homme elan ja mis minust saab, aga niikaua, kui trasside valikuid on laual tervelt 11, siis me paigast ei liigu," tõdes Rajasalu.

Ta tõi välja, et Rail Balticuga on suurema osa elanikke nõus ning seda näitavad ka küsitlused: just noored inimesed on 90% ulatuses seisukohal, et kiire raudteeühendus Kesk-Euroopaga on ääretult vajalik.

"Kui asi puudutab kellegi kinnistuid ja maid, siis ollakse kohe vastu. Me nägime neid probleeme ka ette. Tegime poolteist aastat tagasi tollasele regionaalministrile ettepaneku, et võiks ikkagi mõelda õiglasele kompensatsioonimehhanismile," lausus Harju maavanem.

Tema enda eelistus on olemasoleva trassi kasutuselevõtt ehk Viljandi suund, kuna Vene rööpalaiusele saaks juurde tuua Euroopa mõõtudega rööbaste laiuse, kuid sellele suunale on vastu Tallinna linnavalitsus, kuna see läbiks pealinna.

"Need inimesed, kes elavad praeguse raudteetrassi ääres, teadsid, kuhu nad oma kodud rajasid. Ma ei usu, et neid see nii palju häiriks. Käib poliitiline kemplemine, et trassi tahetakse linnast välja viia. Tegelikult uus trass läheks läbi äärelinna. Trassi ääres on maju, aga need on väidetavalt kõik tööstusmajad," ütles Rajasalu.

Harju maavanema silmis saaks paljudest muredest lahti, kui võetaks vastu uus ehitus- ja planeerimisseadus, mis käsitleb ka seda, et valitsusel on õigus öelda, kuhu Rail Balticu trass tuleb.

"Me peaksime esmalt ära markeerima meie riiklikud ehk üldrahvalikud huvid ja alles siis andma võimaluse valdasid arendada. /.../ Täna üks vald surub raudteetrassi teise valla peale," lisas ta.

Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/majandus/2bd324b0-318e-44df-aeb3-7a2825050217

E24.ee: Rõivas: Rail Balticu ühise projektitaotluse esitamine sügisel on tehtav

on .

Peaminister Taavi Rõivase ja Leedu peaministri Algirdas Butkevičiuse kohtumise peateemaks oli Rail Balticu projektiga seotud arengud. Peaministrid tõdesid, et vahepealsest tupikseisust on väljutud ja projektiga on võimalik ajakavas püsida.

Peaminister Rõivas kinnitas, et Eesti toetab Vilniuse liitmist trassiga, kuid see ei tohi takista põhitrassiga kiiret edasiliikumist.

«Peamised erimeelsused on nüüd lahendatud ning majandusministeeriumidel tuleb jätkata koostööd Vilniuse trassiga liitmiseks järgnevas etapis ühisettevõtte loomise ja ühise projektitaotluse esitamise nimel,» ütles Rõivas.

«Esmatähtis ja ajakriitiline on luua ühisettevõte ja esitada ühistaotlus CEFi (Connecting Europe Facility) esimesse rahastuse vooru. Vastasel juhul riskime CEFi finantseeringu kaotamisega.»

Rõivas rõhutas, et raudteeühendust ei ole vaja ainult regiooni konkurentsivõime tõstmiseks, vaid ka julgeolekupoliitilistel kaalutlustel.

Peaministrite kohtumisel räägiti ka julgeolekuolukorrast. Peaminister Rõivase sõnul on NATO kiire tegutsemine andnud regioonile suurema kindlustunde ning näidanud suurima julgeolekuorganisatsiooni tõsiseltvõetavust.

Rõivas tõi välja, et Ämari kasutuselevõtt õhuturbebaasina Šiauliai kõrval on positiivne ja tagab kindlasti suurema julgeoleku kõigile.

«Meie huvides on, et liitlased paikneksid meie regioonis võimalikult mitmes kohas,» ütles Rõivas.

Peaministrid arutasid ka Leedu plaani suurendada kaitsekulutusi kahe protsendini aastaks 2020. Rõivase sõnul on Leedu võtnud ainuõige suuna, mis näitab pühendumist solidaarsuspõhimõttele ja millel on mõju kogu regiooni julgeolekule.

Kohtumisel räägiti ka Leedu kiirest majandusarengust ning eurotsooniga liitumisest 2015. aastal. Peaminister Rõivas kinnitas, et Eesti on omalt poolt valmis igati toetama Leedu ettevalmistusi eurole üleminekuks.

Peaministrid rääkisid ka energiaühendustest ja Visaginase tuumajaamaga seotud arengutest. Samuti räägiti digiallkirjade piiriülesest kasutuselevõtust kolmes Balti riigis. Peaminister Rõivas avaldas lootust, et töö kolme riigi ekspertide ja ametnike vahel jätkub ja käesoleva aasta lõpuks võetakse allkirjastamistarkvarades kasutusele liidesed, millega Balti riikide kodanikud ja ettevõtjad saaksid omavahelisi dokumente kolme riigi eID alusel ühiselt digiallkirjastada.

Allikas: E24.ee, http://e24.postimees.ee/2801302/roivas-rail-balticu-uhise-projektitaotluse-esitamine-sugisel-on-tehtav

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe