ERR: Rail Balticu ühisfirma sai rohelise tule

on .

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kohtunud Leedu, Läti ja Eesti töögrupid leppisid kokku Rail Balticu ühisfirma aktsionäride lepingu kavandi osas.

Aktsionäride lepe peab majandusministeeriumi teatel saama heakskiidu ka liikmesriikide valitsustelt.

Leppe allakirjastamiseni jõutakse eeldatavalt augustis, kui Lätis ning Eestis on loodud valdusettevõtted, kellest saavad ühisettevõtte aktsionärid.

Kompromissina lepiti kokku, et hetkel hakkab Rail Baltic läbima Tallinna, Pärnut ja Riiat ning Leedus Panevėžyst ja Kaunast. Tulevikus ehitatakse ka raudteelõik Vilniusse, ent selle tarbeks tuleb Euroopa Liidust alles raha taotleda.

"Me jõudsime täna kokkuleppele ja lepingus on meile väga olulised punktid. Nimelt: ühendus Vilniusega on Rail Balticu projekti osa. Leppisime kokku, et tegutseme koos selle nimel, et saada Euroopa Liidult raha Vilniuse ühenduse ehituseks," vahendas "Aktuaalne kaamera" Leedu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Arenijus Jackuse kommentaari.

Rail Baltic Eesti projektijuht Indrek Sirp tõdes, et Vilniuse ühendust saab arendada siis, kui on tagatud EL-i rahastusvõimalused.

"Täna neid ei ole, aga võimalik, et tulevikus on ja siis ka see jupp raudteest viiakse ilmselt ellu. On ka kokku lepitud selles, et see ei saa pidurdada tööd põhiliinil, mis on Kaunase kaudu Poola suunas," lausus Sirp.

Eesti, Läti, Leedu, Poola ning Soome kirjutasid Rail Balticu ühisfirma loomise kavatsuste leppele alla mullu septembris.

Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe järgi Riiga. Igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.

Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/majandus/8b1a29aa-3f6c-4d90-9a15-bc45025cf00d

Delfi: Algavad Rail Balticu trassivariantide võrdlustulemuste avalikud arutelud

on .

Tänasest algavad rahvusvahelise kiire raudtee Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuande ja trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamised.

Kokku toimub Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes analüüsi tutvustamiseks 15 avaliku arutelu koosolekut, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ning planeerimise ekspertide poolt optimaalsemaks tunnistatud trass läheb läbi Pärnu ning möödub kavandatavast Nabala looduskaitsealast ida poolt.

Kõiki trassikoridore võrreldi põhjalikult tuginedes keskkonnamõju strateegilise hindamise vahearuandes toodud loodus- ning inimkeskkonna kriteeriumitele, samuti lähtuvalt tehnilise teostatavuse eelistusest, ehitusmaksumusest ning sotsiaalmajanduslikust tulust.

Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et eelistatud trassivalik on kaalutlusotsus, mis võtab arvesse nii mõju loodusele ja inimestele, kui ehitusaspekte. Sirp lisas, et eelistatud trassi esitlemine on üks Rail Balticu kavandamise vaheetapp, mis ei tähenda, et trass oleks lõplikult paigas. Valitsus kujundab seisukoha eelistatuima trassi osas III kvartali lõpuks. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aastal.

Pärast avalikustamisi alustatakse eskiislahenduse koostamist, mille tutvustamine peaks toimuma eeldatavasti detsembris 2014.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018. Avalike arutelude toimumisajad ning kõik projektiga seotud materjalid leiab Rail Balticu kodulehelt.

Allikas: Delfi.ee, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/algavad-rail-balticu-trassivariantide-vordlustulemuste-avalikud-arutelud.d?id=68890055

Äripäev: Indrek Sirp: Rail Balticu trass selgineb

on .

Raudtee planeerimine on kompromissi otsimine erinevate huvide vahel. On aga selge, et kõiki huvisid ei ole võimalik igal pool järgida, kirjutab Rail Balticu Eesti projektijuht Indrek Sirp.

Rail Balticu puhul on jõutud etappi, kus on valminud trassialternatiivide võrdluse tulemused. Trasse võrreldakse viie olulise kriteeriumi alusel: looduskeskkond, inimkeskkond, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus ja sotsiaal-majanduslik tulu. Lõike, mille puhul saab rääkida samast eelistusest kõigi viie kriteeriumi järgi, naljalt ei leia. Enamasti kipub nii olema, et looduskeskkonna mõttes parim valik ei ole inimeste seisukohast ideaalne ja vastupidi. Loodusväärtused algavad reeglina seal, kus inimtegevust on vähem.

Eesmärk on leida trassi asukoht nii, et raudteest tulenevad negatiivsed mõjud oleksid ümbritsevale keskkonnale minimaalsed. Selle juures on toeks põhjalikud loodus- ja kultuuriväärtuste uuringud ning asustusstruktuuri kaardistamine. Uuringute tulemused on aidanud samm-sammult valikuid kitsendada, leida tegelemist vajavad probleemkohad ning välja valida kõige väiksema keskkonnamõjuga trassilõigud. Nii põhjalike eeluuringute tegemine joonobjekti planeeringute etapis on Eestis esmakordne ning harv ka Euroopas.

Loodus- ja inimkeskkonna mõjude kõrval ei saa mööda vaadata projekti majanduslikust poolest. Raudtee rajamine on väga kulukas ettevõtmine – üks kilomeeter Rail Balticut maksab 4−6 miljonit eurot sõltuvalt konkreetse lõigu ehitustehnilistest tingimustest, maastikust ja asustustihedusest. Iga lisakilomeeter teeb raudteed kallimaks mitte ainult ehitushinna mõttes, vaid ka hilisema kasutuse ja hoolduse mõttes. Kilomeetri lisamine või kallima erilahenduse pakkumine (näiteks raudtee üles postidele või alla süvendisse viimine) võib esmapilgul tunduda nii suure projekti puhul tühiasjana. Kokkuvõttes tõstab see aga projekti hinda ja tulevikus raudtee ülalpidamiskulu.

Raudtee planeerimisel kompromissi otsides on juba ette selge, et kõiki huvisid ei ole võimalik igal pool järgida. Mõni maja jääb paratamatult raudteele lähemale, kui selle omanik sooviks. Kõigist põldudest ei ole võimalik mööda laveerida. Metsloomad ei saa vabalt ühelt poolt raudteed teisele poole minna. Tähtis on leida negatiivsete mõjude leevendamiseks sobivat vasturohtu, olgu selleks siis mürasein, läbipääsu tagamine kariloomadele või sobivasse kohta ökodukti ehitamine.

Nüüd läheb lahti võrdlustulemuste tutvustamine trassidele jäävates kohalikes omavalitsustes. Pärast seda koostatakse planeeringu eskiislahendused. Rail Balticu planeerimine käib maakonnaplaneeringute kaudu ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanemal on siin kandev roll. Projekti mastaapsust ja riiklikku tähtsust arvestades on aga loomulik, et riiklik seisukoht Rail Balticu parima asukoha suhtes kujundatakse ka valitsuse tasandil. Seda on plaanis teha käesoleva aasta sügise alguses.

Raudtee rajamine on Eesti jaoks suur väljakutse, sest viimati ehitati siinmail päris uut rööbasteed 1930. aastatel. Vaidlused sobivaima trassi asukoha üle on seejuures möödapääsmatud. Tulised debatid, vahel koguni protestid, saadavad raudtee planeerimist igal pool mujalgi Euroopas. See ei ole mingi Eesti eripära.

Allikas: Äripäev online, http://www.aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=a99402be-a598-420b-bdf5-4dd45dd32b9e

Äripäev: Tallinn teeb ideekonkursi

on .

Tallinna linnaplaneerimise amet korraldab Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi.

Reisiterminali on planeeritud Rail Balticu lõppjaam ja Tallinna ühisterminal. Teises etapis nähakse ette võimalus maaliinide bussijaama ehitamiseks.

"Loodetavasti laekub konkursile ohtralt arvestatavaid ideekavandeid ning saame neist parima reisiterminali edasise projekteerimise aluseks võtta," ütles abilinnapea Taavi Aas pressiteates.

Lahenduse puhul on üheks eelduseks seatud parima funktsionaalsuse ja säästliku hoolduse saavutamine.

Ühisterminali asukohaks on planeeritud Peterburi tee ja raudtee vaheline ala Ülemiste raudteejaama juures.
Ideekonkursi eesmärk on saada parim arhitektuurne ja asendiplaaniline lahendus reisiterminali hoonele koos ümbritseva avaliku ruumi (linnapargi) ja tervikliku liikluslahendusega ning mahuline ettepanek vahetult külgnevale alale täiendavalt planeeritavatele hoonetele.

Konkursiga soovitakse leida ühisterminali hoone ja ümbritseva avaliku ruumi projekteerija. Võidutöö lahendused võetakse aluseks edasiste detailplaneeringute (nii Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kui ka Peterburi tee 2 kinnistu detailplaneeringu) koostamisel.

Võistlustingimuste väljatöötamisel selgus vajadus saada arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus esialgselt kavandatust laiemale alale.

Allikas: Äripäev, 12.06.2014

Pärnu Postimees: Ministeerium käis välja oma trassieelistuse

on .

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas esmaspäeval Rail Balticu eelistatud trassikoridori, mis läheb läbi Pärnust ja möödub kavandatavast Nabala looduskaitsealast ida poolt.

Rail Balticu trassikoridori paikapanek on võtnud enim aega Harjumaal, kus tuleb arvestada kavandatava Nabala kaitsealaga ja tiheasustusega.

Maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu ütles, et Harjumaa trassikoridor on hea valik eelkõige inimkeskkonnale. "Sellised tugevad mõjutegurid nagu müra ja suurõnnetuse oht, mis on tiheasustusalas väga kriitilised, olid seal suhteliselt leebed," ütles Metspalu.

Ometi tunnistas ta, et ka see pole ideaalne variant, kuna majapidamisi jääb Harjumaal trassikoridori äärde siiski. "Täiesti asustamata kohta, kust me saame läbi minna, ei ole," sõnas Metspalu.

Pärnumaal läbib eelistatud trassikoridor Pärnu linna. See variant on pikem ja 19 miljonit eurot kallim kui alternatiivid. Praegune valik tehti aga selle põhjal, et toetada linna regionaalset arengut ja tuua Pärnusse rohkem inimesi.

Kuigi keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) vahearuanne toob välja eelistatud trassikoridorid, pole kindel, et Rail Baltic just sel viisil teostub. "Me ei pane uksi veel lukku," ütles Metspalu. "Me analüüsime läbi kõik variandiettepanekud."

Allikas: Pärnu Postimees, 11.06.2014

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe