Delfi Ärileht: Pärnu maakonnas algavad Rail Balticu geotehnilised uuringud

on .

Täna alustatakse Rail Balticu geotehniliste uuringutega Pärnumaal, Häädemeeste valda jääval trassilõigul.

Uuringutega analüüsitakse raudtee aluspinnase geotehnilisi omadusi ning nende teostamine on eeldus ohutu ja töökindla raudteetrassi planeerimiseks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Tööd algavad Häädemeeste vallas 18 kilomeetri pikkusel trassilõigul Orajõe külast Nepste külani. Maade valdajaks on sellel lõigul valdavalt RMK, kellelt on tööde teostamiseks kirjalik nõusolek juba saadud.

Teistele maaomanikele saadetakse enne nendele kuuluvatel maadel töödega alustamist tegevustest teavitav kiri ning küsitakse maaomaniku nõusolekut geotehniliste uuringute tegemiseks.

Geotehnilise uuringu tegemine ei nõua maaomanikult täiendavat aja- või asjaajamiskulu ning maaomaniku kohalolek uuringu läbiviimise ajal ei ole vajalik.

Geotehniliste uuringute eesmärk on välja selgitada raudtee ja sellega seotud ehitiste aluspinnase läbilõige, pinnasevee tase ja pinnasekihtide geotehnilised omadused.
Geotehniliste uuringute käigus tehakse projekteeritava raudtee koridoris 100 meetri tagant puuraugud diameetriga ligi 10 sentimeerit.

Puuraukudest võetakse pinnasest proovid laboriuuringuteks. Puuraukude sügavus sõltub vajalikest määrangutest ja geoloogilisest ehitusest ning jääb enamasti vahemikku 3-10 meetrit.

Puurimistööde lõppedes jäetakse augud paariks päevaks avatuks, et vajadusel mõõta pinnaseveetaset ning seejärel augud täidetakse.

Allikas: Delfi Ärileht, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parnu-maakonnas-algavad-rail-balticu-geotehnilised-uuringud.d?id=69717517

Delfi Ärileht: Urve Palo sai valitsuselt volituse moodustada Rail Balticu valdusettevõte

on .

Valitsus andis täna majandus- ja taristuminister Urve Palole volitused asutada Rail Balticu valdusettevõtte Eestis ning omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Läti Vabariigis asutatav Rail Balticu ühisettevõte, mille põhitegevuseks saab kiire raudtee projekteerimine, ehitamine ja rahvusvaheline turustamine, luuakse eeldatavasti septembri jooksul.

Vastavalt Eesti, Läti, Leedu ühisettevõtte asutamislepingu projektile teevad asutajad 2014. aastal esimesed aktsiakapitali sissemaksed mahus 650 000 eurot aktsionäri kohta. Summa kantakse loodavale Eesti valdusettevõttele riigieelarvest, valdusettevõte teeb omakorda sissemakse ühisettevõttesse.

Eesti valdusettevõtte peamine ülesanne on Eesti riigi huvide esindamine ühisettevõttes Rail Balticu projekti arendamisel. Samuti on eesmärgiks toetada Eesti ainuosaniku huve muuhulgas Euroopa Liidu rahastustaotluste, projekteerimis-, ehitus- ja muude hangete ning ühisettevõtte aktsionäride leppes ette nähtud finantseerimislepingute ettevalmistamises ja projekti äriplaani koostamises.

Ühisettevõtte loomine ning selle kaudu Rail Balticu projekti elluviimine on eesmärgiks seatud valitsuse tegevusprogrammis ja "Transpordi arengukavas 2014-2020". Rail Balticu ühisettevõtte loomises on kokku leppinud Balti riikide peaministrid.

Allikas: Delfi Ärileht, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/urve-palo-sai-valitsuselt-volitused-asutada-rail-balticu-valdusettevote.d?id=69581891

Õhtuleht: Anti Moppel: Rail Balticust võidab kogu Eesti

on .

Uue rahvusvahelise kiirraudtee Rail Balticu planeerimisega oleme viimastel kuudel mõistliku tempoga edasi liikunud. Parima trassi valimiseks on tehtud põhjalikke analüüse ning trassilõigud on paljudel avalikel aruteludel ja kohtumistel läbi räägitud kohalike elanike, omavalitsuste ning maavalitsustega. Võib öelda, et suurem osa Eestisse kavandatavast Rail Balticu raudteekoridorist on tänaseks huvirühmadega läbi arutatud ning lahendus sobivaimaks trassiks leitud.

Projekti edenedes kostub mõistetavalt siin-seal ka skeptikute väljaütlemisi, kelle maid või ettevõtmisi kavandatav raudtee otseselt riivab või kes on murelikud projekti tasuvuse osas. See on mõistetav, sest vähe on maailmast tuua näiteid, kus suurte sildade, tunnelite, maanteede või raudtee ehitamisega kaasneks nende kõrval elavate inimeste tuline poolehoid. Samamoodi ei ole mõeldav, et rajatavad taristuobjektid ennast esimestel aastatel rahaliselt n-ö tasa teeniksid ega vajaks rajamisel riigilt raha või garantiisid.

Tulevad ülesõidud, sillad ja müratõkked
Ühtegi suurt teed, silda või raudteed ei saa ehitada ilma lisainvesteeringuteta või kohalike inimeste elukorraldust puudutamata. Siiski saavad projekti planeeriv meeskond ja riik palju ära teha selle nimel, et ümberkorraldused oleksid võimalikud valutud ning projekti mitmekülgsem ja pikemaajalisem kasu kõikidele eestimaalastele kaaluks üles tänase ühekordse kulu.

Rail Balticule sobivaima tee leidmiseks on põhjalikult analüüsitud mitmesuguseid trassilõike, kuid paratamatult jääb mõni maja, põld või metsatukk raudteele lähemale, kui tahaksime ning kavandatav trass muudab inimeste harjumuspärast liikumistrajektoori rohkem, kui sooviksime. Seetõttu alustataksegi pärast raudteekoridori asukoha selgumist sel sügisel juba konkreetsete lahenduste väljapakkumisega trassi ülesõitude, läbipääsude, sildade, tunnelite ja ökoduktide ehitamiseks.

Kuigi Rail Baltic hakkab tänu nüüdisaegsele tehnoloogiale, stabiilsemale konstruktsioonile ja kergematele rongidele vähem müra ning vibratsiooni tekitama kui olemasolev raudtee, pakutakse nendegi mõjude leevendamiseks välja lisalahendusi. Näiteks kavandatakse müra ja vibratsiooni summutamiseks müratõkkeid ja pinnasetugevdusi. Riik ei kavatse Rail Balticut rajades mööda vaadata raudtee kõrvale jäävate kohalike inimeste murest oma maja või elukorralduse pärast, vaid leiab konkreetsed lahendused probleemide leevendamiseks.

Nii reisijaid kui kaupa
Raudteetrassi asukoha ja tehniliste lahenduste leidmise kõrval on siiski vajalik meeles hoida, mis on selle loodava raudtee eesmärk ning mõju tervele Eestile. Rail Baltic ei ole asi iseeneses, vaid tähtis strateegiline investeering kogu Eesti majandusse. Uus raudtee loob inimestele paremad reisimisvõimalused naaberriikidesse ning Kesk- ja Lääne-Euroopasse ja vastupidi. Samuti avardab kiire ja nüüdisaegne ühendus ettevõtete ärivõimalusi. Kui kvaliteetne ja regulaarne raudteeühendus on tagatud, siis ühtlasi genereerib see uue tööstuse ja tootmismahtude teket.

Kogu Rail Balticu maksumuseks Tallinnast Poola piirini on eeldatavasti ca 3,7 miljardit eurot. Eesti osa selles on ca 1,1 miljardit eurot, mis hõlmab nii ehitamist kui maade ostmist. Majandusliku tasuvuse aspektist on olnud algusest peale selge, et Rail Balticu algusaastatel ei ole võimalik investeeringuid kohe tasa teenida ega loota kasumiteenimist. Sarnaste suurte avalike projektide puhul on käivitusaeg loomulik ning sündiv kasu ei ole mõõdetav ainult rahas.

Pikaajaline investeering
Raudtee peaks edasiste aastate jooksul end ära majandama juhul, kui teenindatakse 9–10 miljonit tonni kaupa aastas kogu Balti riike läbiva trassi ulatuses ning iga päev sõidab rongiga näiteks Tallinn–Riia vahel mõlemasuunaliselt kokku ligi 3000 inimest. Võrdluseks, et praegu liigub mõlemasuunaliselt Tallinna ja Riia vahel kokku üle 2000 inimese päevas. Peale selle teenindab Tallinna lennujaam praegu ligikaudu kaks miljonit reisijat aastas ning Tallinna sadam üheksat miljonit. Maanteetranspordist oluliselt kiirem, ohutum ja mugavam Rail Baltic, mis jõuab Tallinnast Pärnu 45 minutiga, kasvatab omakorda sõitjate arvu.

Lisaks avab Rail Baltic uued võimalused rahvusvahelistele reisijatele. Uus raudtee ühendatakse läbi nüüdisajastud trammiliikluse nii Tallinna Vanasadama kui Tallinna Lennujaamaga, samuti kavandatakse uusi reisiterminale Ülemistele ning Pärnu linna. Ühtlasi saaksid neid kiireid ja mugavaid võimalusi ära kasutada Kesk- ja Lääne-Euroopa ning Skandinaavia turistid, reisides Eestisse ja meie naaberriikidesse. Vähetähtis pole seegi, et peale kaubavedude laienevad Rail Balticu rajamisega ka meie ettevõtete ärivõimalused turismisektoris ning lisanduvad uued töökohad.

Rail Baltic on raudteeühendus, millest on võita kogu Eestil, mitte pelgalt ühel linnal, ettevõttel või maaomanikul. Rail Balticut ei ehitata ainult tänastele põlvedele või järgnevaks kümneks aastaks. See on projekt, mis teenib meie lapsi ja lapselapsi veel palju aastakümneid pärast selle valmimist. Usun, et selle nimel oma tänase elu või äri ümberkorraldamine ei ole liialt kõrge hind.

Allikas: Õhtuleht, http://www.ohtuleht.ee/591898/anti-moppel-rail-balticust-voidab-kogu-eesti

Pärnu Postimees: Andres Metsoja: Raudtee eelistus paigas

on .

Vastab Andres Metsoja, Pärnu maavanem

Are, Tootsi ja Vändra vallamajja jõuab taasiseseisvumispäeva järel maavanema vastuskiri, milles on põhjendatud tuleviku kiirraudtee Rail Balticu koridori valik, mis on konsultandile töö jätkamise alus. Pärast Rail Balticu juhtrühma läinudnädalast koosolekut teatas maavanem raudteega seotud omavalitsustele, et ta teab: eelistatud koridor ei sobi kõigile Pärnumaa kodudele, inimestele, ettevõtetele, kuid see on parim lahendus loodust, kogukondi ja põllumaid silmas pidades. Kui kerge või raske on teil maavanemana olnud juhtkomitees kaitsta põhimõtteid, mis puudutavad Pärnumaal raudtee koridori valikut?
Erisusi on võrdlemisi palju olnud nii Hendrikson ja Ko konsultantide kui ka omavalitsusjuhtidega. Aga mul on hea meel, et nende omavalitsuste juhid, mille territooriumi Rail Balticu kavandamine puudutab, on sellesse väga tõsiselt suhtunud alates sellest, kui omavalitsuste liidu kaudu tehti ühine pöördumine.

Kohalike inimeste arvamust tuleb kohati võtta tõsisemalt kui seda, mida mingi metoodika alusel paberile kirjutatakse.Raudtee rajatakse sajanditeks ja see mõjutab kohalikku elu. Samas on seda vaja julgeolekuks, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes ning keegi kannatab paratamatult.

Lükkasite kõrvale konsultandi valiku, mis oleks võetud eskiislahenduse ja projekteerimise aluseks. Miks?
Konsultant lähtub lähteülesandest, et raudteetrass peab olema võimalikult sirge, majanduslikult tasuv või võimalikult väikeste kuludega. Aga planeeringu mõttes me ei saa vaadata ainult rahanumbrit või sirgust, koridor peab keskkonda sobima.

Konsultandi ettepanek oli sõna otseses mõttes väga sirgjooneline, et lähme küladest läbi. See puudutas Are valda. Tootsi vallal oli küsimus, kummalt poolt Tootsit. Kõige suurem kannataja oli Kaisma küla, kus eelistatud trass lõikab põllumaad pooleks. Põllud on dreenitud, keegi ei tea täpselt, mis rajatisega kaasneb, tekivad üle- ja möödasõidud, majanduslikud lisakulud. Koduomanikud soovivad viia trassi kodust võimalikult kaugele. Aga kuskilt peab see koridor minema. See on tulevikuprojekt ja kõikide arengute vastu ei saa olla.

Nii et osapoolte vahel on kompromiss, vähemalt esialgne?
Jah, see on kompromiss. Are, Tootsi ja eriti Vändra vallal on olnud selge soov kasutada olemasolevat raudteetrassi. Teame, et põrkusime koridori eelisvalikutes Natura-aladesse, millest läbi minna on keskkonnaministeeriumi seisukohast võimatu.

Nii ongi püütud leida parim võimalik lahendus ja 5D on kohalikele kogukondadele parem kui 5C. See trass on 1,8 kilomeetrit pikem ja kallim. Aga me ei tea veel, mis on maa sees. Puurmasinad hakkavad kavandatud trassikoridoris tegema puurauke, et teada, milline geoloogia seal on, et minna eskiisi ja ehitusprojektiga edasi.

Valmistasite Vändra, Tootsi ja Are vallale eraldi vastuskirja. Miks?
Nad saatsid kirja, milles põhjendasid eelistusena 5D lõiku. Vastame, et oleme arvestanud asjaolusid ja eelistanuid nende valikut. Sellise lähtekohaga oleme maakonnas laias laastus trassikoridori osas kokku leppinud. Seda sõnumit on kõigile vaja.

Loomulikult ei ole planeeringuprotsess lõplik, on rida tegevusi ja ministeeriumide kooskõlastusi. Tuleb põhjendada, miks valik on just selline, sest konsultant on teinud valiku väga ratsionaalselt, aga ükski planeering ei ole ainult ratsionaalne, tuleb arvestada kogukonna arvamustki. Juhtkomitees keegi maavanema seisukohale märki ei löönud ja loodan, et kokkulepe aitab Rail Balticu projektiga Eesti territooriumil edasi minna.

Allikas: Pärnu Postimees, 19.08.2014

Eesti Päevaleht: Rail Balticul Harjumaal uus trassialternatiiv

on .

Rail Balticu juhtkomitee lisas trassialternatiivide hulka Harjumaa uue trassialternatiivi, mis kulgeb Saku vallas, puutub Kiili valla põhjaosa ning Rae vallast suundub Ülemiste reisiterminali ja Muuga sadamasse. Uut trassi peavad paljud asjaosalised kõige vähem häirivaks. Võrdlusse võeti ka ettepanek trassialternatiivi kohta Raplamaa põhjaosas.

Allikas: Eesti Päevaleht, 15.08.2014

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe