Raplamaa Sõnumid: Nabala-Tuhala kaitseala moodustamine läheb kohtusse

on .

Mõne nädala pärast jõuab kohtusse Paekivitoodete Tehase kaebus, millega ettevõte vaidlustas Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise määruse, mille valitsus aasta eest vastu võttis.

Paekivitoodete Tehase OÜ tegevdirektor Kuldar Õunapuu ütles, et kuni kohtuistungini nad sel teemal kommentaare ei jaga, kuid lähtudes olemasolevatest argumentidest, on nad kindlad, et kohtuotsus tuleb nende ettevõtte suhtes positiivne. Kohtuistung peetakse Tallinna halduskohtus 17. detsembril.

Paekivitoodete Tehase OÜ on üks neist kolmest ettevõttest, kes Nabalas paekivi kaevandada soovib. Kaitseala moodustamise määruse on kohtus vaidlustanud ka teised kaks: AS Riverito ja AS Kiirkandur. Nad sooviksid avada piirkonnas kokku neli karjääri, neist Kiirkanduri Nõmmevälja karjäär ulatuks ka Raplamaale Kohila valda.

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog leiab, et Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustati ülejala ja ülikiiresti ilma vajalike majanduslike analüüsideta.

„Looduskaitseala ei too piiranguid ju ainult kaevandajatele, vaid ka metsameestele ja teistele. Piirama hakatakse ju ka kohaliku elaniku ja metsaomaniku tegevusi. Eestis on kahjuks kombeks, et looduskaitseala moodustamisel ei analüüsita selle majanduslikke tagajärgi ning ka reaalset vajadust kogu Eesti kontekstis. Viibides ka ise paaril [Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise] avalikul arutelul, jäi mulle küll mulje, et looduskaitseala tuleb ära teha ja arutelud olid vajalikud ainult JOKK-skeemi jaoks, sest põhjendatud vastuseid keskkonnaministeeriumi inimesed kahjuks anda ei suutnud ja seda mitte ainult kaevandajate küsimustele,” märgib Voog.

Voog toob välja, et Nabala kaitseala moodustamisega kaotab Eesti ühe oma rikkaima lubjakivimaardla ning majandus jääb ilma olulise tähtsusega teedeehituse ja ehitusmaterjalitööstuse toorainest.

„Eriti drastiliselt mõjutab see Tallinna ja selle lähipiirkonna lähitulevikku. Selline tegevus toob kaasa ehitustegevuse märkimisväärse kallinemise, kuna tõusevad lubjakivi transpordikulud, aga samas on see ka löök meie eksportivale ehitusmaterjalitööstusele. Teedeehituse suurenevad kulud maksab aga kinni maksumaksja, ehk siis meie kõik,” hoiatab Voog.

Kaitseala asutajad viitavad aga rohketele loodusväärtustele piirkonnas, mille kaitsmisvajadust kinnitasid ka mitmed ekspertiisid. Kaitseala loomise poolt võtsid sõna ka kohalikud elanikud ja mitme omavalitsuse esindajad. Piirkonda jääb ka Tu-hala nõiakaev, mille kaitseks andsid 2010. aastal internetis allkirja 65 300 inimest 109 riigist.

Kolm kaevandusettevõtet on Nabala teemal kohut käinud ka varem. 2011. aastal peatas keskkonnaministeerium kõik kaevandamisega seotud tegevused seal piirkonnas, sest samale alale oli tehtud ettepanek kaitseala moodustamiseks. Kaevandusettevõtted kaebasid keskkonnaministeeriumi otsuse kohtusse, kuid ei saanud õigust. 2013. aasta lõpus algatas keskkonnaministeerium Nabala looduskaitseala moodustamise ning eelmise aasta novembris valitsuse määrusega kaitseala moodustatigi.

Kahe kuu eest tegi rahandusminister Sven Sester ettepaneku kaaluda Rail Balticu raudteetrasside viimist läbi Nabala. Keskkonnaminister pidas seda võimalikuks, kuid majandus- ja taristuminister Kristen Michal lükkas ettepaneku tagasi.

Nabala raudteetrasside vastased tõid siis välja ka argumendi, et raudteele järgneksid aja jooksul kindlasti ka kaevandused, sest ettevõtjatel tekkib õigustatud ootus. Omavahelistes vestlustes vihjasid mõned Nabala trasside vastased, et surve taga võib olla kaevandajate lobitöö. Nabala trasside pooldajad eitasid seda kindlalt ja välistasid kaevanduste lubamise piirkonda.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 25.11.2015

ERR: Rail Balticu ehitus sai 442 miljoni suuruse rahasüsti

on .

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (INEA) esindaja Botond Orban annab RB Rail tegevjuhile Baiba Rubesale üle Euroopa Liidu poolse rahastuslepingu kiire rahvusvahelise raudtee Rail Baltic esimeseks ehitusperioodiks. (Foto: Powerhouse)

Täna allkirjastasid kolme Balti riigi esindajad 442 miljoni euro väärtuses lepingu Euroopa Liidu ameti INEA-ga. Sellega pandi nurgakivi esimese ehitusperioodi algusele, mis tähendab, et kiir-raudtee ehitus peaks algama viie aasta pärast.

Lepingu sõlmimisega alustatakse Rail Balticu esimest ehitusetappi, kus tehakse tehnilisi uuringuid, võõrandatakse maad, tehakse esimesed ehitustööd. Lisaks kulutatakse 442 miljonist osa ka projektijuhtimise toetusele, järelevalvele, avalikele tutvustustele ning arutelude läbiviimisele.

Esimene etapp "Rail Balticu ehituse ettevalmistamine ja alustamine" kestab 2020. aastani, selleks ajaks peaks olema lõppenud raudtee ala tehniline projekteerimine, saadud kätte ehitusload ning ostetud ära maad, millele Rail Balticut rajatakse. Viie aasta pärast loodetakse alustada ka esimeste ehitustöödega osades lõikudes eestis, raudtee keskses osas Riia lähistel ning Läti-Leedu piiri ääres Kaunase ja Panevežyse vahelisel lõigul.

Rail Balticu rajamiseks lõid Eesti, Läti ja Leedu ühis aktsiaseltsi RB Rail, mis vastutab riikide-ülese tegevuse korraldamise eest ehk ettevõte projekti rahastamise ja juhtimise eest ning on kohustatud jälgima, et Rail Balticu rajamise käigus ei rikutaks Balti riikide seadusi.

INEA on Euroopa Liidu poolne amet, mis vastutab Euroopa Ühendamise rahastu (CEF) rakendamise eest üle-Euroopalistes kõrgetasemelistes transpordi, energia ja digitaalse teenuse sektori projektide arendamises.

Eestis kasutatakse rahastust kogu raudteetrassi detailse tehnilise projekti väljatöötamiseks, kaasa arvatud Tallinna ja Pärnu reisiterminalid, Muuga multimodaalse kaubajaama ja veeremi hoolduse depoo tehniliste lahenduste väljatöötamiseks. Lisaks kasutatakse rahastust projektiga seonduvateks keskkonnamõjude- ja muudeks uuringuteks. Rahastus võimaldab alustada raudteetammi ning eritasandiliste ülesõitude ning muude raudteetranspordiks vajalike objektide väljaehitamisega.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 mm (Euroopa standard) ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 km/h. Näiteks kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 km/h.

RB Rail AS-is omavad võrdselt aktsiaid SIA Eiropas dzelzceļa līnijas Lätis, UAB Rail Baltica Statyba Leedus ja Rail Baltic Estonia OÜ Eestis.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/majandus/a1a29d85-aa65-485e-bd32-f14466d77edd/rail-balticu-ehitus-sai-442-miljoni-suuruse-rahasusti

Pärnu Postimees: Rail Balticut toetab pea 80% pärnumaalastest

on .

Faktum&Ariko eile avaldatud viies jätku-uuring Eesti elanike teadlikkusest ja hoiakutest seoses Rail Balticuga kõneles pärnumaalaste kõrgest toetusest projektile.

Projektist kuulnud pärnumaalastest toetab Rail Balticut 77%. Toetus on veidi madalam Harjumaal (73%) ja tunduvalt väiksem Raplamaal (58%).

Üle-eestiliselt vaadates on toetus veidi kõrgem noorte seas ehk 15–24aastastest tervelt 79% on Rail Balticu poolt. Hästi suhtuvad projekti ka mitte-eestlased, kellest 78% on selle poolt.

Rail Balticu mõju peab positiivseks 81% küsitletud pärnumaalastest, 68% raplamaalastest ja 77% harjumaalastest. Raplamaal oli positiivsete hinnangute osakaal tõusnud viimaseks küsitluseks märgatavalt.

Kõige paremini teatakse Rail Balticu Tallinna-Pärnu suunda, mida nimetas projektist teadlikest inimestest tervelt 49%. Tallinna-Tartu-Valga suunda nimetas 13%.

Pärnumaal on Pärnu kaudu kulgevast raudteekoridorist teadlik 81% vastanutest, Raplamaal on see protsent 67. Pärnu maakonnast kuulus valimisse 66 inimest.

Allikas: Pärnu Postimees, 12.11.2015

Postimees: Kõva sõna

on .

Kui nüüd tekkinud dramaatilisel taustal Rail Balticu, meid Kesk-Euroopaga ühendama plaanitud raudtee tulevik kellegi armust ja vastutamatusest tumenema peaks, siis võib igaüks siinkandis ise kirjutada oma passi pastakaga juurde: elukoht - provints.

Kolumnist Jaak Jõerüüt, Postimees.ee 7.11

Allikas: Postimees, 09.11.2015

Harju Elu: Rail Balticu trassiplaneering jõuab maavanemateni veel tänavu

on .

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) prognoosi järgi jõuab Rail Balticu trassiplaneering maavanemate ette veel sellel aastal. Veebruaris ja märtsis toimub planeeringu avalik väljapanek koos uue ringi avalike aruteludega. Kui kõik liigub plaanipäraselt, siis peaksid maavanemad kehtestama Rail Balticu lõpliku trassi juunis-juulis, teatas MKM. (HE)

Allikas: Harju Elu, 06.11.2015

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe