Maaleht: Looduskaitsjad taunivad avaldusi

on .

Eesti Looduskaitse Selts kuulutas selle suve ja sügise alguse keskkonnaämbriteks minister Sven Sesteri mõtteavaldused RMK ja Rail Balticu teemadel.

Eesti Looduskaitse Selts jätkab sel aastal alguse saanud keskkonnateo ja keskkonnaämbri laureaatide valimisega. Uued keskkonnateod ja -ämbrid kuulutati välja 12. oktoobril toimunud traditsioonilisel loodusõhtul.

Tänavuse suve ja sügise alguse keskkonnategudeks nimetati 35 aastat tagasi Saaremaa lähistel uppunud kaubalaeva Volare keskkonnaohutuks muutmine ning ja SA Virumaa Muuseumid otsus, mis lubab Eesti vanima rahvuspargi südames – Palmse pargis – kõigil loodusesõpradel taas tasuta jalutada.

Eelmisel aastal tehtud keskkonnaohu hindamise uuringuga leiti, et uppunud nn Kreeka laev Volare kujutab ohtu keskkonnale, kuna selle kütusetankid on avatud keskkonnamõjudele. Sel suvelõpul likvideerisid Tuukritööde OÜ tuukrid reostusohu, millega kaotati suur oht Saaremaa randadele.

Palmse mõisa pargis jalutamine oli aastaid tasuline. Sellest aastast on Palmse pargis jalutamine taas prii. Eesti Looduskaitse Selts tänab SA Virumaa Muuseume (nõukogu esimees Marko Pomerants, juhatuse esimees Ants Leemets) mõistliku otsuse eest.

Keskkonnaämbrite tiitlid pälvisid sel korral rahandusminister Sven Sesteri mõtteavaldused nii RMK äriühinguks kujundamiseks kui ka tema ettepanek kaaluda taas läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala kulgevat trassi Rail Balticu rajamiseks.

RMK reformiplaanide puhul tasub häirekella lüüa, sest nii satub ohtu meie kõigi jaoks oluline looduskaitseline taristu, selle ehitamine, hoidmine ja hooldamine. See on aastatega loodud väärtus, mida riik kõigile meie kodanikele pakub.

Trassivalikul läbi Nabala on kokkuhoid vaid näiline. Tegelik probleem on selles, et selline üledimensioneeritud superprojekt pole meile jõukohane. Rahandusministri seisukoht esindab tahtmatult mõne mäetööstusettevõtte huve. Soovitame ministril teha uus sotsiaalmajanduslik analüüs, kus alternatiivina hinnata võrdluses superraudteega ka tavalist kiiret raudteed. Kiirraudtee asemel, millel rongid liiguvad kiirusega üle 200 km/h, tuleb kaaluda tavalise kiire 100–150 km/h rongikiirusega raudtee ehitamist, mis muudab nii ehitamise kui ka hilisema käigushoidmise hinna jõukohaseks.

Sellisel juhul on Rail Balticu projekt mõistuspärane ja keskkonnasõbralik.

Allikas: Maaleht, 29.10.2015