Pärnu Postimees: Pärnumaal läbib Rail Baltic 232 eraomaniku kinnistut

on .

Tuleviku kiirraudtee Rail Baltic poolitab Pärnumaa põhjast lõunasse ligikaudu 110 kilomeetri pikkuselt ja läbib 232 eraomaniku kinnistut, läinud nädalal said asjaosalised avalike arutelude maratonil suu puhtaks rääkida.

Mõtete väljaütlemine ei lähtunud ainult kaardist, millele plaanitava raudtee koridor laia roosaka joonena peale veetud, vaid arusaamine kinnistus 3D-visualiseeringuga, millel rongid kihutavad üle viaduktide ja nende alt läbi, näha on tunnelid ja ökoduktid, metsad, põllud, jõed, maanteed, külade ja valdade piirid.

Pärnumaal ei jää raudteekoridori alla elamuid ja põhjaosas on pinged kohalike ja planeerijate vahel lahtunud pärast seda, kui konsultant ja valitsuski olid sunnitud kohalike ettepanekute survel jääma külasid, looduskeskkonda ja väärtuslikke põllumaid vähem poolitava variandi 5D juurde.

Arutelude maraton

Pärnu maakonnaplaneeringu Rail Balticu raudteekoridori asukoha määramise eskiislahenduse avalikud arutelud toimusid teisipäevast reedeni Pärnu keskraamatukogus, Surjus, Saugas, Paikusel, Suigus, Häädemeestel, Tootsis ja Kaismal. Osavõtt oli erinev: kus kümme, kus 50 inimest. Selgituste jagajate esindus tipnes Rail Balticu projektijuhi Miiko Perise kohalolekuga.

“Pärnumaal inimestega kohtudes pole pea kunagi kerkinud miks-küsimust, pigem küsitakse, kuidas ja millal,” tunnustas Peris senist suhtlemist. “Pärnakad peavad kiiret raudteeühendust oluliseks, see võimaldab neil jõuda tunniga nii Tallinnasse kui Riiga.”

Perise jutu järgi on paigas konkreetne raudteekoridor ja see on Pärnumaa elanikele oluline teadmine, mis vajadusel võimaldab võtta vastu tulevikku suunatud tähtsaid otsuseid.

“Eesti asustus on küll hõre, aga sellest hoolimata puudutab iga teealternatiiv kedagi isiklikult. Mis ühele on positiivne, pole seda teisele ja seetõttu tuleb riigil koostöös omavalitsuste ja kohalike elanikega leida hea lahendus,” selgitas Peris.

Kõigiga, kelle maad ja omandit tulevane raudtee puudutab, räägivad ametnikud läbi ootused ja võimalused, et kompensatsioon raudtee alla jääva maa eest oleks mõistlik ja asjakohane.

Metsamajandajad esitasid küsimuse ökoduktide ehk rohesildade alla jääva metsamaa kohta. Perise selgituse järgi on keskmise suurusega hästi toimivale ökoduktile vaja mõne hektari suurust maa-ala, mille ulatus sõltub eelkõige konkreetse koha pinnareljeefist. Regulatsioonide puhul kehtivad ökoduktile nagu rohekoridorile nõuded, mille järgi metsamajandustegevus ei ole üldjuhul keelatud. Näidatud 3D-variandis olid suurulukite tarvis rajatud rohesillad 40 meetri laiused ja kõrgusid üle kiirraudtee.

“Ökodukti toimivuse aspektist on väga oluline tarastamine, mis peab toetama ökodukti kasutamist loomade poolt ega tohi põhjendamatult tekitada lisabarjääre,” lisas Peris.

Kodutöö tegemisel

Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn rääkis, et aruteludel tuli jutuks juurdepääsuteede tagamine oma kinnistutele, müra tugevuse hindamine ja müra leevendamine, raudteekoridori alla jääva maa hüvitamine või vahetusvõimalus, raudtee hooldus, suurulukite liikuma pääsemine.

“Paikuse vallas kerkis jõuliselt esile vana raudteesilla kasutamine kergliikluseks, see annaks inimestele kohe pääsu Silla külast ja muudestki lähipiirkondadest otse Reidu ja Via Balticale,” kõneles Pärn.

Pärna sõnade kohaselt nähti teekoridori esimeses lahenduses Reiu vana raudteesilda Rail Balticule, kuid vahepealse poolteise aastaga on see plaan päevakorrast maas.

“Häädemeeste vallas oli mõni inimene, kes ei olnud teekoridori valikuga rahul. Nad arvasid, et minna tuleb Via Baltica äärde. Aga ei saa unustada, et raudtee otsad peavad lõunas minema kokku lätlastega,” mainis Pärn.

Tootsis arvasid osalejad, et nende raudteejaam peaks kohalikule rongiliiklusele mõeldes jääma kiirrongile rajatavast viaduktist alevi poole, kuna siis on neil lähem rongile minna.

Kaisma rahvamaja vast remonditud saalis jäi esitatud küsimuste hulgast kõlama eriti kaks. Üks külameestest tundis huvi, kas talle hüvitatakse kulu, mis tekib kodutee pikenemise tõttu. Vastus kõlas, et üldjuhul seda ei tehta.

Põllumajandusettevõtja, Vändra vallavolikogu esimees Tarmo Lehiste tuletas meelde raudtee kavandajate lubadusi anda vallale ja kohalikule kogukonnale midagi vastu ja arvas, et selleks võiksid olla metsamasinate tagasipööramise kohad samamoodi RMK tarvis kavandatutega.

“Arutelud olid konstruktiivsed, kohati tulised, ettepanekud asjalikud ja erilist inimeste vastuseisu Rail Balticu kiirraudteele ma ei täheldanud,” tõdes maavanem Kalev Kaljuste. “Pigem saadi aru, et kiirraudteed on meile vaja, lootes, et tulevikus saab seal hakata sõitma ka kohaliku rongiga Tallinna–Pärnu–Riia suunal.”

Rail Balticut hakatakse ehitama Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli aastal. Raudtee läbib Harju-, Rapla- ja Pärnumaad ligemale 210 kilomeetri pikkuselt.

Allikas: Pärnu Postimees, 27.10.2015