Harju Elu: Eksperdid tahavad Nabala trassivarianti uurida

on .

Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles eile, neljapäeval, et Eestis seisab Rail Balticu projektiga edasiminek suuresti selle taga, et keskkonnaministeerium pole siiani kiitnud heaks projekti keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi.

Sirpi sõnul on keskkonnaministeerium lubanud anda heakskiidu, kui programmist eemaldatakse kavandatav Nabala maastikukaitseala. "Selle otsuse peab tegema valitsus, enne kui valitsus pole vastavat otsust teinud, liigume sama moodi edasi," ütles ta.

Nabala kaitseala läbivat trassivarianti aga soovivad planeerijad kindlasti sisse jätta, et anda otsustajatele piisavalt infot kõigi alternatiivide kohta.

Eile Riigikogu konverentsisaalis toimunud riigikogu toetus-rühma koosolekul ütles ka majandusminister Urve Palo, et tema arvates ei välista maastikukaitseala loomine seda, et Rail Baltic sealt läbi võiks minna. "Seetõttu tulebki hinnata, milline on mõju," märkis ta.

Erinevad lahendused

Ka Rail Balticu KSH juhtivekspert Heikki Kalle märkis, et kuigi nende tiimil puudub praegu veendumus, et Nabalat läbiv trass on sisuliselt võimalik, pole mingit põhjust, miks ei võiks see olla keskkonnamõju hindamise protsessi osa.

Riigikogu Rail Balticu toetusrühma liige Rein Lang avaldas eilsel kohtumisel samuti soovi näha paberil, milline võib olla raudtee ehitamise mõju Nabala-Tuhala alade looduskooslustele. "Looduskaitsealal on omad piirangud," ütles ta. "Aga see ei välista sinna raudtee ehitamist."

Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostaja Reaalprojekt OÜ tegevjuht Mikk Reier aga väitis, et looduskaitseala läbimiseks on olemas tehnilised lahendused ning seda saab teha nii, et kaitsealused kooslused ja tundlik veerežiim ei saa kannatada. "See ei ole nii, et raudteega lihtsalt sõidetakse läbi. Selle trassivariandi pakume välja seetõttu, et numbrid ei valeta," vihjas ta võrdlusele teiste trassialternatiividega, mis läbivad tiheasustusalasid. "Selle trassivariandi pakume välja seetõttu, et numbrid ei valeta."

Reier kogus viimase kuu jooksul meedias tuntust, kui ta soovitas Kiili alevis toimunud avalikul arutelul kohalikel hakata koguma allkirju, et välistada variante, mis neile ei sobi. Eile täpsustas ta, et tema eesmärk polnud kohalikke ässitada. "Minu soov on, et saaks parimaid lahendusi võrrelda," selgitas Reier.

"Valutut" trassi pole

Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots märkis, et kuigi majandusminister on vahetunud, pole märgata suhete muutumist keskkonnaministeeriumi ja majandusministeeriumi vahel. Vaidlus, kas trassialternatiive peaks vedama ka läbi loodava Nabala kaitseala, on endiselt õhus.

"Ma ei tõlgendaks keskkonnaministri (Keit Pentus-Rosimannuse) jäika seisukohta jonnina," ütles Ots. "Sellel alal on küsimus tervikliku loodusrežiimi, veerežiimi taastamises. Nabala küsimust ei saa niisama lihtsalt lahendada."

Ots märkis ka, et kuigi põhitähelepanu on viimasel ajal langenud Kiili vallas toimuvale, kus kohalikud elanikud ja ka vallajuhid võitlevad nn Tallinna ringtee trassivariantide vastu, jäetakse samal ajal tähelepanuta, et Kiili vallale sobivad trassivariandid on ebasobivad näiteks Rae valla ja selle elanike jaoks. "Olen kõik trassivariandid ise meeterhaaval läbi käinud ja ühtegi valutut varianti pole," kinnitas ta. "Ei tohiks kasutada retoorikat, et on olemas variant, mis kahjustab loodust, aga mitte inimesi."

Vastandamise retoorikast kutsus loobuma ka Riigikogu Rail Balticu toetusrühma esimees Kalle Palling, kelle sõnul peab pigem rääkima erinevate variantide keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikust mõjust, samuti projekti maksumusest. "Selle juures peame välistama piirkondade üksteisele vastandamise," ütles ta.

Allikas: Harju Elu, 16.05.2014