Raplamaa Sõnumid: Rail Balticu puhul kaalutakse pidevast tarast loobumist

on .

Rail Balticu puhul kaalutakse kolmes kohas Eestis jätta raudtee taraga piiramata, et suurulukid saaksid vabalt üle liikuda, üks neist kohtadest asub Lõuna-Raplamaal Pärnumaa piiril.

Rail Balticu konsultandi OÜ Hendrikson & Ko juhtiva eksperdi Heikki Kalle sõnul kaaluvad nad mõnes kohas, kus on tegemist paksu metsaga ja kus inimese raudteele sattumise võimalus on väga väike, mõnekilomeetristes lõikudes tarast loobumist, et võimaldada loomadel vabalt liikuda. „Eeldusel, et muude vahenditega on ohutus tagatud," lisas ta.

Tema sõnul on kõne all pikad ja sirged lõigud, kus ka loomadele on võimalik vaatekoridor ette näha. Lisaks kaalutakse helisignaalide kasutamist, mis peaksid loomad rongi lähenedes teelt peletama. Nende puhul tuleb samas Kalle sõnul lähtuda sellest, kelle jaoks need signaalid on mõeldud, sest iga looma puhul need ei tööta.

Heikki Kalle tõi näite, et Rootsis on vastava kiirusega raudtee ilma taradeta. Rootsis on katsetatud ka helisignaale, samas pikka kogemust selles vallas pole.

Ta ütles, et nad on käinud keskkonnaametis taradest korduvalt vestlemas ning teavad, et uuemate maanteede puhul on need loodusele tõsiseks takistuseks.

Ta täpsustas, et see pole siiski veel otsustatud, vaid seda kaalutakse.

Tuleb järelevalve

Raplas reedel peetud Rail Balticu trassialternatiivide võrdlustulemuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuande avalikustamise koosolekul tundsid osalejad huvi ökoduktide efektiivsuse vastu, selles samas kaheldes. Eestis on praegu rajatud üks suurulukite ökodukt, mis kulgeb Kose lähedal üle Tallinna-Tartu maantee.

Heikki Kalle kinnitas, et kui ökodukt rajada õigesse kohta, loomade intensiivsesse liikumiskoridori, hakkab see kindla peale tööle. Maanteel oleks see tema sõnul pidanud olema pisut Tartu pool, kuid mitmel põhjusel tekkis seal probleem selle õige paigutusega.

Kalle kinnitas aga, et edaspidi hakatakse tegema ehitus- ja kasutusaegset keskkonnajärelevalvet, mis aitab selliseid vigu ära hoida.

Siiski on tema hinnangul ka Tallinna-Tartu maantee ökoduktil potentsiaali. Samuti oli selle rajamine tema sõnul õppeprotsess kõigi asjaosaliste jaoks.

Koos jalakäijatega

Tallinna-Tartu maantee ökodukti puhul on tegu nn kitsa ökoduktiga, raudtee puhul tuleb Heikki Kalle sõnul vähemalt olulisemates kohtades arvestada 50 meetri laiusega, mida saab siis niimoodi kujundada, et loom tunneb ennast seal nagu looduses.

Üldse näeb standard ette, et loodusmaastikus tehakse loomadele ülepääs vähemalt iga kümne kilomeetri järel. Kalle puhul ei tähenda see tingimata ökodukti, tegu võib olla ka maastikusillaga, mida ta ise enda sõnul eelistakski.

Ülepääsude puhul tuleb Heikki Kalle sõnul vaadata, kes on sihtrühmad. Samuti leidub segatüüpi ülepääse ja väga spetsiifilisi kindlale loomarühmale.

Rebaste ja mõne teise väiksema imetaja puhul võib töötada ka see, kui teha jalakäijate sillale põõsasriba. Inimpelglike liikide puhul see aga ei tööta.

Võrdselt väärtuslikud

Heikki Kalle tõdes ka, et palju räägitakse suurimetajate üle-pääsudest, kuid loodusteadlased ütlevad, et tõsine probleem on hoopis kahepaiksed, kes ülepääsutee palju raskemini omaks võtavad. Lõuna-Raplamaal asubki KSH võrdlustulemuste põhjal eelistatud trassikoridori läheduses üks kahepaiksete kudeala.

KSH vaatles eraldi loodus- ja inimkeskkonda ning Heikki Kalle tõdes, et kohta, kus raudtee ühele või teisele üldse ei mõjuks, ei leidunudki. Kumbki keskkond ei olnud Kalle sõnul hindamise käigus eelistatud, vaid KSH käsitleb neid võrdselt.

Planeeringute nõunik möönis kummalist pretsedenti

Rail Balticu trassialternatiivide võrdlustulemuste avalikustamise koosolekul Järvakandis tunnistasid asjaosalised küsimustele vastates, et valitsuse ja mõne ministeeriumi käitumine planeerimisprotsessis on olnud kummaline.

Koosolekul jagatud uut värvilist infobrošüüri sirvides küsis Pirgu küla elanik ja kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust liige Kristi Kauponen, kuidas on nii, et brošüüris on kirjas, et kogu planeerimisprotsess on avalik, kuid samas otsustas valitsuskabinet oma kinnisel koosolekul, millised trassialternatiivid Harju- ja Põhja-Raplamaal kõrvale jätta ja salastas ka asjakohased materjalid. Ta viitas ühtlasi sellejärgsele juhtumile, kus Harju maavanem Ülle Rajasalu nõudis üht ringteetrassi kaardile tagasi, kuid loobus mõni päev hiljem oma ettepanekust.

„See on kaunikesti kummaline pretsedent tõesti," tõdes Rapla maavalitsuse planeeringute nõunik Veiko Rakaselg. Ta eeldas, et küsimus tuleks esitada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele, kuid neid ei olnud sellel koosolekul kohal.

Valitsusele on selles küsimuses ette heidetud seadusevastast sekkumist planeerimisprotsessi, sest Rail Balticu trassiasukoht leitakse maakonnaplaneeringutega ning need kuuluvad seaduse järgi maavanemate pädevusse.

Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu konsultatsiooniettevõttest Hendrikson & Ko ütles, et nende jaoks on kummaline eeskätt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi heakskiitmisega seonduv.

Metspalu viitas rahvusvahelisele Ärhusi konventsioonile, mille järgi peab kogu keskkonnainfo olema avalik ja kättesaadav. Ta ei pidanud õigeks, et keskkonnaministeerium seadis KSH programmile tingimused, et see kiidetakse heaks ainult teatud trasside lõikes, nagu ministeerium tegi.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 02.07.2014

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe