Raplamaa Sõnumid: Regionaalrong ootab poliitilist otsust

on .

Regionaalrongiliikluse lisamine Rail Balticule sõltub poliitilisest otsusest, looduskaitsepiirangutesse aga tänapäeval enam kergekäeliselt suhtuda ei saa, võttis Rail Balticu projektijuht Miiko Peris kokku omavalitsuste raudteeplaneerimise Soome õppereisi järel.

Rail Balticuga seotud omavalitsuste juhid Rapla-, Harju- ja Pärnumaalt käisid detsembri keskel Soomes maakonnaplaneeringute õppereisil tutvumas kaheksa aastat tagasi käiku läinud Kerava-Lahti kiirraudteega. Kohtuti sealsete omavalitsuste ja transpordiameti töötajatega.

Eesti omavalitsusjuhtide tagasisidet kokku võttes ütles Miiko Peris, et esile tuli kolm peamist teemat: regionaalne rong, lendorav ja kompensatsioonid.

„Hea on see, et saime päriselt sõita rongiga, mis sõidab 200 kilomeetrit tunnis, nüüd on käegakatsutav tunnetus kõigil olemas,” ütles Peris õppereisi kokkuvõtval kohtumisel Rapla riigimaja saalis. Ta lisas, et Eestil on Soomelt palju õppida, kuid on ka palju asju, mida me juba teeme samamoodi.

Regionaalse rongi kohta ütles Peris, et see ei ole välistatud. „On meie oma juhtkomitee otsus, et peame selle võimalusega arvestama ja arvestame,” lubas ta. Ta lisas, et selle jaoks tulevad

täiendavad planeeringud, kui põhitrass valmis.

Harju maavalitsuse arengutalituse juhataja Joel Jesse märkis siiski, et mittevälistamine on pooleitus. „Kui julgeda sada protsenti öelda, et regionaalsed rongid tulevad, vaatavad omavalitsused seda [Rail Balticut] teisiti, planeerimine oleks lihtsam,” tõdes ta.

Rapla maavalitsuse planeeringute nõunik Veiko Rakaselg kinnitas, et maa-konnaplaneeringutes, mida maavalitsused juba koostavad, on plaanis need peatused peale

joonistada.

Juuru vallavanem Margus Jaanson tõdes aga, et regionaalse rongi liiklusest ei saa rääkida, kui joonistada raudteetrass praegu metsa. Rapla on tema sõnul praegu peale jäänud trassil esimene asustatud punkt Raplamaal, kuhu rong jõuab.

Uued majad asemele

„Kui [Rail Balticu raudtee-trass] Salutagusele maha panna, mis kasu on siis Kohilal? Reserveeritakse maa sinna, kus elanikevedu ei teki,” ütles Jaanson.

Peris tõdes, et olemasolevasse trassikoridori raudteed planeerides tekib palju sotsiaalseid probleeme, see tähendab neljakümnemeetrist täiendavat maavajadust ning kõik sinna jäävad majapidamised tuleks likvideerida.

Jesse tõi välja, et ka Rootsis Botnia kiirraudtee rajamise käigus läks palju elumaju maha, sest nad surusid raudtee igalt poolt asustusest läbi. Ta lisas, et tunnel tuleks kallim kui maapealne raudtee, kuid Kohila on öelnud, et nad poleks läbi alevi kulgevat 12A-d välistanud, kui oleksid saanud selle kallima lahenduse.

Jaanson ütles, et see regio-naalrongiliiklust puudutav paradigmamuutus tuleks lauale panna ja nende majade asemel, mis maha võetakse, tuleb kümneid asemele. Ka Soome kogemus näitas, et uue raudtee ümbruses hakkab elanike arv kasvama, kui seal on peatused.

Peris kinnitas, et tehniliselt on regionaalliiklus võimalik ja järgmised otsused on nüüd poliitikute käes.

Saalis kõlas ka mõte kaaluda praeguse nn vene laiusega raudtee ülesvõtmist, kui Rail Baltic tuleks samasse koridori.

Lendorava probleem

Peris tõdes, et Soome reisilt jäi kõlama ka, et „lendorav ei ole probleem”.

„Seda oli Soomes üllatav kuulata,” nentis ta. „Kogesin kergekäelist suhtumist loodus-kaitseküsimustesse.”

Soomlaste kogemusest tuli välja, et inimhuvid ja majandushuvid seati looduskaitse-huvidest ettepoole. Lendorava aladest mindi väga lähedalt mööda. „Küllap mõni lendorav ikka ette jäi ka,” tunnistas üks esineja Soomes.

Perise sõnul tuleb aga vaadata seda, millal keskkonnamõju hindamist Soomes läbi viidi, see tähendab juba 90ndate lõpul. Euroopa Liidu direktiivid polnud siis veel nii välja arendatud nagu praegu.

Nüüd on tema sõnul täiesti teine olukord, looduskaitsedirektiivid on erakordselt karmid ja kui nendega mitte arvestada, võib tulla Euroopa Komisjonilt vastulöök, kui asutakse raha taotlema.

Lähtutakse turuhinnast

Soomes kõneldi palju ka kompensatsioonimeetmetest ja et raudteele ette jäänud kodude omanikud jäid kompensatsiooniga väga rahule. Summa oli soliidne ning selle eest sai samaväärse kodu uude kohta.

Peris tõi aga välja, et kolmes-neljas ettekandes räägiti seal ka selgelt turuhinnast ja Eestis lähtutakse praegu samuti kompenseerimisel turuhinnast.

Siiski on Tehnilise Järelevalve Amet nüüd välja kuulutanud hanke, millega tellitakse Rail Balticu põhjustatud kahjude korvamise analüüs.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe