Geotehnilised uuringud

on .

Ohutu ning töökindla raudtee projekteerimiseks on eelprojektide koostamise käigus tarvilik läbi viia geotehnilised uuringud. Geotehniliste uuringute eesmärk on välja selgitada raudtee ja sellega seotud ehitiste aluspinnase geotehnilised omadused - pinnase tugevusnäitajad, sobivus ehitamiseks, pinnasevee tase, jne.

Rail Balticu eelprojekti geotehniliste uuringute käigus tehakse eelistatud trassivariandi koridoris 100 meetri tagant puuraugud diameetriga ≤ 10 cm. Puuraukudest võetakse pinnasest proovid laboriuuringuteks. Puuraukude sügavus sõltub vajalikest määrangutest ja geoloogilisest ehitusest jäädes vahemikku 0,5-30 m, kuid enamasti pole vaja puurida sügavamalt kui 3-6 meetrit.

Avaliku arvamuse uuringud

on .

2016. aasta oktoobris viis Faktum & Ariko OÜ Rail Baltic tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu (viimane uuring viidi läbi 2015. aasta oktoobris). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Rail Baltic projekti hindab Eestile kasulikuks 68% projektist teadlikest küsitluist. Positiivse mõju hinnang on ühtlane nii piirkondlikus kui ka vastajate haridustaseme lõikes.
  • Küsimusele, kas vastaja toetab Rail Balticu projekti, vastas jaatavalt 58% küsitletuist, eitavalt 21%. Kindlat seisukohta ei omanud 17% ning projektist mitteteadlikke oli 4%
  • Rail Balticule on keskmisest veidi kõrgem toetus noorimas vanuserühmas ja linnaelanike seas. Mida kõrgem oli vastaja haridustase, seda suurem oli ka toetus Rail Balticu projektile. 
  • Peamisteks põhjusteks projekti toetamisele oli parem ühendus Euroopaga, kiirus ja mugavus.
  • Üsna võrdselt ootavad vastajad Rail Balticust positiivset panust majandusarengusse ja kaubavedudesse, samuti lennuühendusest odavama ja teistest transpordiliikidest kiirema ühenduse võimaldamist Euroopaga.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin

2015. aasta oktoobris viis Faktum & Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu (enne seda viidi uuring läbi 2015. aasta juulis). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Eesti elanike teadlikkus projektist Rail Baltic on 72%, mis suvise languse taustal on taas kergelt tõusnud. Teadlikkus on selgelt teinud hüppe planeeritava trassi äärsel Raplamaal, kus see on saavutanud ligi maksimaalse taseme (97%) (senini olnud 76% ja 88% vahel).
  • Teadlikkuses on suur lõhe eestlaste (87%) ja mitte-eestlaste (37%) vahel.
  • Projekti toetajate osakaal Rail Balticust teadlike elanike hulgas on 69%.
  • Rail Balticu mõju hindab positiivseks 73% projektist teadlikest Eesti elanikest. Projektist teadlikud inimesed kirjeldavad väga sageli Rail Balticut kui ühenduslüli – kas siis Balti riikide või Euroopa tasandil.
  • Peamine positiivne mõjuaspekt on projektist teadlike inimeste silmis paremate reisimis- ja liikumisvõimaluste lisandumine seoses Rail Balticuga. Kõige enam negatiivsena nähakse Rail Balticu kahju loodusele ja ökosüsteemile.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin

2015. aasta juunis-juulis viis Faktum & Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu (viimane uuring toimus 2014. aasta detsembris). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 68% eestimaalastest, teadlikkus on kõikunud erinevate küsitluslainete lõikes 68%-74% vahel.
  • Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (35%) ja kõrgem eestlaste (82%) seas. Trassiäärsetest maakondades on teadlikkus keskmisest veidi kõrgem Raplamaal (82%).
  • Toetus Rail Balticu elluviimisele on 68% ning projekti mõju hindab positiivselt 74% projektist teadlikest inimestest.
  • Enamus küsitletutest seostab Rail Balticut raudtee ja rongiliiklusega, sh ühendusena Euroopaga.
  • 57% projektist teadlikest inimestest oskavad õigesti nimetada Eesti-sisese raudteetrassi suunana Tallinn-Pärnu.
  • Kõige enam soovitakse lisainfot projekti maksumuse ja tasuvuse ning ajakava-hetkeseisu teemal.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin

2014. aasta detsembris viis Faktum & Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu kolmanda laine (esimene küsitlus toimus 2014. aasta mais, teine augustis). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 74% eestimaalastest, nendest omakorda 64% toetab selle elluviimist.
  • Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (50%) ja kõrgem eestlaste (84%) seas ning suur erinevus meeste (81%) ja naiste (67%) teadlikkuse vahel.
  • Raudteeühenduse mõju Eestile hindab positiivseks 70% vastajatest ning negatiivseks 20% vastajatest. Positiivsete mõjudena nähakse liikumisvabaduse ja kaubaveo kasvu ning ühendust Euroopaga. Negatiivsena mõju kodudele-maadele ning majanduslikku kaheldavust.
  • Enamus küsitletutest seostab Rail Balticut raudtee ja rongiliiklusega, jätkuvalt oskavad ligi pooled vastajatest õigesti nimetada Eesti-sisese raudteetrassi suunana Tallinn-Pärnu.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin: pdfRail Baltic - Elanikkonna teadlikkus ja hinnangud

2014. aasta augusti lõpus viis Faktum & Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu teise laine (esimene küsitlus toimus 2014. aasta mais). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 71% eestimaalastest, nendest omakorda 68% toetab selle elluviimist.
  • Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (46%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas.
  • Enamus küsitletutest seostab Rail Balticut raudtee ja rongiliiklusega, ligi pooled oskavad õigesti nimetada Eesti-sisese raudteetrassi suunana Tallinn-Pärnu.
  • 75% Rail Balticuga kursis olevatest inimestest hindab projekti mõju Eestile positiivselt. Negatiivsete mõjudena mainitakse kahju elukeskkonnale (inimeste kodudele ja maadele) ja loodusele. Positiivse mõjudena tuuakse välja kaubavahetuse elavnemist, liikumisvabaduse ja reisimisvõimaluste kasvu.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin: pdfRail Baltic - Elanikkonna teadlikkus ja hinnangud

2014. aasta mais viis Faktum&Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi küsitluse Rail Baltic – Eesti elanike teadlikus ja hoiakud. Peamised järeldused uuringust olid:

  • Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 69% eestimaalastest, nendest omakorda 80% hindab projekti mõju Eestile positiivseks.
  • Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (40%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas.
  • Vanuse rühmiti on projektiga enam kursis 45-74-aastased elanikud ning kõige vähem 15-24 aastased noored.
  • Kolme enimvastatud positiivse mõjuna nimetasid vastajad kaubavedude ja kaubanduse elavdamist, kiiremat transpordiühendust ning mugavamaid, avaramaid liikumis- ja reisimisvõimalusi. Projekti negatiivsete mõjudena aga tuuakse välja mõju loodusele ning liigsuuri investeeringuid.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin:pdfRail Baltic - Elanikkonna teadlikkus ja hinnangud

Ettevalmistus

on .

Otsused:

  • Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid 10. juulil 2015. aastal ühehäälselt heaks Euroopa Komisjoni transporditaristu toetuste paketi kogumahuga 11,93 miljardit eurot, mille üheks osaks on ka Rail Balticu projekt. Eesti, Läti, Leedu ning kolme riigi osalusega ühisettevõte saavad projekti esmase etapi elluviimiseks kokku 540 miljonit eurot, millest ligi 82% tasutakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).
  • Rail Balticu juhtkomitee langetas 7. juulil 2015. aastal otsuse eelistatud trassikoridori osas. Materjalidega saab tutvuda siin.
  • Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome transpordiministrid allkirjastasid 22. juunil 2015. aastal Rail Balticu koostööprotokolli, mille eesmärk on projekti protsesside ning tehniliste lahenduste ühtlustamine.
  • 28. oktoobril 2014. aastal allkirjastati kolme Balti riigi poolt Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS asutamisdokumendid. RB Rail juhatuse esimees ja tegevjuht on Baiba Rubesa, kelle nimetas 2015. aasta oktoobri lõpus ametisse ühisettevõtte nõukogu
  • Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas 3.10.2014 raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid, ettevõtte juhatuse liikmena asus tööle Indrek Orav ning nõukogu liikmetena Anti Moppel, Agris Peedu ja Illar Kaasik.
  • Valitsus andis 21.08.2014 majandus- ja taristuminister Urve Palole volitused asutada Rail Balticu valdusettevõtte Eestis ning omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes.
  • Põhimõtteline, Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 22.09.2011. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega, millega kinnitati üleriigiline planeering "Eesti 2030+". Otsusele eelnesid avalikud arutelud ning konsultatsioonid seotud osapoolte ja ekspertidega.
  • Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 10. novembril 2011. aastal vastu võetud ühisavaldus seadis eesmärgiks Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega uue raudteeliini rajamiseks ja hilisemaks majandamiseks ühisettevõte loomise.

Eeluuringud:

  • AECOM Limited poolt viidi 2010. aasta aprillist kuni 2011. aasta maini läbi Rail Baltic trassi asukoha põhimõtteline valik ning esialgne teostatavus-tasuvusanalüüs. Uuringu eesmärgiks oli määrata kindlaks võimalused Kaunast ja Riiat läbiva Marijampolė ja Tallinna vahelise Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) raudtee arendamiseks. Uuringu lõppeesmärgiks oli anda kolme Balti riigi ja EL-i asutustele täielik ja põhjendatud ülevaade, kas projekt näib piisavalt teostatav, et õigustada detailsema analüüsi läbiviimist.

AECOMi uuring analüüsis nelja erinevat trassivõimalust läbi kõigi kolme Balti riigi: kaks neist läbisid Eestis Tartut ning kaks varianti läbisid Pärnut. Põhjalike arvutuste ja analüüside tulemusel selgus, et raudtee rajamine läbi Pärnu andis olulise keskkonnasäästliku ja majandusliku efekti. AECOM-i uuringu lõppraporti lisadena esitati ka mahukas kaardimaterjal võimalike Rail Baltic trassiversioonide osas.

Tutvu 2011. aasta mais valminud uuringuga  “Rail Baltic. Final Report.” siin: http://tja.ee/index.php?id=13468&highlight=aecom

  • Rail Baltic raudtee strateegiline uuring viidi läbi Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel 2005. aasta novembrist kuni 2006. aasta detsembrini. Töid juhtis COWI A/S konsortsium. Teostatavuse eeluuringu eesmärk oli hinnata Rail Balticu vajadust ja anda soovitusi trassi paiknemise, tehniliste standardite ning nõuete osas.

Tutvu uuringuga siin: http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/railbaltica/concl_et.PDF

  • Ühisettevõtte asutamise võimaluste kaardistamiseks viis pan-Balti advokaadibüroode allianss TRINITI läbi uuringu, mis analüüsis ühisettevõtte jaoks optimaalset maksu- ja organisatsioonistruktuuri, finantseerimisvõimalusi ning pakkus välja rahvusvahelisel kogemusel põhinevad lahendused otsuste langetamiseks.

Tutvu uuringuga siin: http://tja.ee/uhisettevotte-uuring

Mida Rail Baltic muudab?

on .

  • eestimaalastele – kõigile Eesti inimestele pakub Rail Baltic kiiret, ohutut, keskkonnasõbralikku ning mugavat reisimisvõimalust Tallinnast Pärnusse, naaberriikidesse ning edasi Euroopasse.

  • riigile – Rail Baltic on oluline samm edasi Eesti ühendamisel Kesk- ja Lääne-Euroopaga. Euroopa rööpmelaiusel moodne raudteeühendus hõlmab põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad, teiselt poolt Lääne-Euroopat. Tegemist on läbi aegade suurima investeeringuga Eesti majandusse, mis loob lisatöökohti ning riigile maksutulu.

  • ettevõtjale - Rail Baltic kujundab Tallinnast reisijate ühenduskeskuse, mis ühendab Põhjamaid, Lääne-Euroopat ja Venemaad, sealhulgas kolm olulist Läänemere sadamat. See loob täiendavad võimalused turismi edendamiseks. Olukorras, kus EL poliitika soosib kaubavedude liikumist maanteelt keskkonnasõbralikumale raudteele, pakub Rail Baltic ettevõtetele olulisi lisavõimalusi. Eesti on ajalooliselt olnud ühenduspunkt ida-lääne suunal, nüüd lisandub sellele põhja-lõuna telg, mis annab lisavõimalusi kaubavedudega tegelevatele ettevõtetele ja operaatoritele.

  • omavalitsusele - Rail Baltic on lähiaastate üks suurimaid infrastruktuuri investeeringuid, mistõttu projekti planeerimine ning rajamine nõuab põhjalikku eeltööd ja igakülgseid analüüse.  Omavalitsustele, mida plaanitav raudtee läbib, tähendab see vajadust viia koostöös projektimeeskonnaga läbi kõikidele nõuetele vastav avatud ning huvigruppidega arvestav planeerimisprotsess. Planeerimise käigus on vajalik leida parimad viisid tavapärase elukorralduse ja looduse säilimiseks ning leevendada võimalikke negatiivseid mõjusid. Rapla-Pärnu suunal tähendab projekt tulevikus nendele omavalitsustele olulisi lisavõimalusi.

  • maaomanikule - uuringute järgi kulgeb optimaalseim trassikoridor Harju-, Rapla- ja Pärnumaal, trassivalikute käigus läbi viidud uuringud ja analüüsid peavad tagama, et kavandatav kiirraudtee mõjutaks võimalikult vähe inim- ja looduskeskkonda. Planeerimise käigus kaasatakse eriala eksperte ning avatult ja põhjalikult räägitakse läbi võimalikud kitsaskohad ning kuulatakse ära eriarvamused.

Pressikontaktid

on .

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe