Trassilahenduste arutelud jätkuvad

on .

Pärast Rail Balticu juhtkomitee juulikuist raudteetrassi eelistatud asukoha väljavalimist, algas täpsemate eskiislahenduste koostamine kogu trassi ulatuses Läti piirist kuni Tallinna ja Muugani. Sellele on järgnenud juba planeeringuid tutvustavad avalikud arutelud omavalitsustes.

Tänaseks on eelistatud Rail Balticu trassile koostatud täpsemad lahendused, mis tähendab võimalike ülesõitude, sildade, tunnelite, läbipääsuteede asukohtade ja põhimõtteliste lahenduste läbitöötamist. Eesmärk on sobitada raudteekoridor kõige valutumalt elu- ja looduskeskkonnaga ning arvestada võimalikult palju ka kohalike inimeste, ühenduste ja omavalitsusesindajate seniste seisukohtade ja tagasisidega.

Miiko Peris: töö Rail Balticuga käib mitmel tasandil

on .

Viimased kuud on tähendanud Rail Balticu projektimeeskonnale tõsist tööd trassilahenduste väljatöötamisega ning nende läbirääkimist, täpsustamist ja arutamist trassiäärsete maa- ja majaomanike ning ühenduste ja omavalitsuste esindajatega.

Alustuseks meenutan, et sellesuvise 7. juuli Rail Balticu juhtkomitee otsusega kinnitati eelistatud Rail Balticu raudteetrassi koridor Eesti piires, mis kulgeb Eesti-Läti piirilt Pärnu kaudu Raplani ning sealt läbi Kohila, Saku ja Rae valla Ülemisteni, sealjuures kaubarongitee viib viimases lõigus Rae vallast Muugani.

Räägi kaasa Pärnumaal

on .

Juulikuus sai paika eelistatud trass kogu Eesti ulatuses. Lauale jäänud trassivariandile on koostatud detailsem lahendus, mis on aluseks maakonnplaneeringutele. Enne selle ametkondlikule kooskõlastusringile saatmist tutvustatakse maakonnaplaneeringu täpsustatud lahendust ka kohalikele inimestele. Tule kohale ja räägi Pärnumaa aruteludes kaasa!

Eesti lähiajaloo mahukaim arheoloogiauuring on alanud

on .

Tartu Ülikool võitis Tehnilise Järelevalve Ameti ja Muinsuskaitseameti ühishanke ning viib läbi mahuka arheoloogiauuringu Harju-, Rapla- ja Pärnumaal.


Seire ja väljakaevamised hõlmavad kuni 40 maa-ala, töödega alustati juba juuni viimastel päevadel. Uuringutega kaardistatakse ja täpsustatakse andmeid kalmistute ja kivikalmete, muistsete elu-, töö- ja pühapaikade kohta ning uuritakse vanu teid ja sildu. Väikesemahulised väljakaevamised ja maastikuseire viiakse läbi kogu tulevase Rail Balticu trassi ulatuses ning uuringu tulemused võetakse aluseks raudtee projekteerimisel ja hilisemal ehitamisel.

Praeguseks võib kohata arheolooge kõigis kolmes maakonnas, nii Harjumaal, Raplamaal kui Pärnumaal. Väljakaevamised toimuvad hetkel vaid Raplamaal Alu (Kalevi) kivikalmel. Seal on esimene kivikate välja puhastatud ning mõned leiud juba olemas. Uuringu juhi Valter Langi sõnul võib kalme paigutada tõenäoliselt mõne tuhande tagusesse aega, kuid hetkel on kaevamised alles algstaadiumis ja täpsemat perioodi on vara hinnata.

Nii Muinsuskaitseameti töötajad kui arheoloogid soovitavad maaomanikel küsida nende maal töid tegevatelt inimestelt kindlasti uuringuluba. Muinsuskaitseametile on laekunud teateid end arheoloogide, muuseumitöötajatena või muinsuskaitseametnikena esinenud aardeküttidest, kes tegelevad rüüstamisega. Igal uuringuid teostaval arheoloogide rühmal on alati kaasas Muinsuskaitseameti uuringuluba. Kahtluste korral võib helistada Muinsuskaitseameti üldnumbril 640 3050.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe