Keskkonnamõjude hindamisse on kaasatud Rootsi eksperdid

on .

Rail Balticu projekti kaasatud rohkem kui 15-aastase kogemusega strateegilise keskkonnamõjude uuringueksperdi Charlotta Faith-Ell sõnul on iga suurinvesteering unikaalne, kuid vajalikud uuringud tuleb kõikjal Euroopas läbi lähtuvalt kehtivast standardist.

Raudteeprojektide keskkonnamõju on Eestis küll varem vähe hinnatud, kuid teede keskkonnasäästliku kavandamise kogemus on siiski juba kümmekonna aasta pikkune. Omandatud kogemus ja teadmised on valdkondade ekspertide näol kaasatud ka Rail Balticu ettevalmistavate uuringute läbiviimisse. Selleks, et projektimeeskonnas oleks olemas ka vajalik raudteede kavandamise ja mõju hindamise kompetents, osalevad projektis lisaks Rootsi eksperdid, kes on sarnast tööd teinud mitme tänaseks töös oleva raudteetrassi planeerimisel. Põgusa hinnangu Rail Balticu ettevalmistavatest uuringutest annab Rootsi-poolse juhtivekspert Dr Charlotta Faith-Ell.


Millised on tavapärased keskkonnauuringud Rail Balticu sarnaste projektide läbiviimiseks?

Iga raudteeprojekt on unikaalne, mis tähendab, et iga projekti elluviimiseks pannakse paika täpne uuringu kava. Kõige sagedamalt viiakse läbi maastikuanalüüs, kultuuripärandi analüüs, erinevad looduskeskkonna uuringud (nt taimestik, loomad, imetajad, kalad, kahepaiksed), veekogud (nt põhjavesi, vee kvaliteet), materiaalsed väärtused ja loodusvarad (nt põllumaa, veevarustus). Samuti uuritakse õhukvaliteeti, müra, elamistingimusi ja teisi kavandatava raudteeühendusega seotud aspekte.

Kas teil on olnud ka varasemate projektide planeerimisel kokkupuuteid Natura 2000 võrgustiku aladega?

Kahtlemata muudab Natura võrgustiku alade kasutamine projekti planeerimise keerukamaks ning eeltööd aeganõudvamaks. Näiteks on meil kogemus Botniabanani projektiga, kus Natura 2000 alad olid uuringute käigus teravas fookuses. Samuti arvestati Natura 2000 väärtustega kiirraudtee ettevalmistamisel läbi Kesk-Rootsi.

Millisel tasemel on läbi viidud Rail Balticu keskkonnauuringud?

Keskkonnauuringute tase on kõrge ning vastavuses ülejäänud Euroopa standarditega.

Kuidas leitakse Rootsi kogemusel tasakaal erinevate huvigruppide soovide ja nägemuste vahel?

Minu kogemuse põhjal leitakse tasakaal kõige paremini läbi partnerluse ja koostöö. Viimase viie aasta jooksul saame tuua mitut head näidet. Üks nendest on "SATSA" projekt, mis on tõhusama transpordisüsteemi loomine Stockholmis. Selles projektis töötas aktiivselt koos mitu erinevat huvirühma ning tulemuseks oli tasakaal erinevate osapoolte soovide ja nägemuste vahel. Teine on samuti partnerlussuhete projekt Ostkustbanan - raudteeprojekt Gävle ja Sundsvali vahel. Tasakaalu leidmisel on kõige olulisem avatus ja läbipaistvus, aga ka selgelt ootuste, rollide ja kohustuste defineerimine.

Millised on mõned head projektid, mida Rail Balticu kontekstis näiteks tuua?

Kindlasti Põhja-Botnia liin, mis on osa Botnia koridorist. Samuti näiteks "The Eastern link" ehk Ostlänken, mis on kiirraudtee läbi Kesk-Rootsi, Stockholmist Linköpingini

Charlotta Faith-Ell kaitses doktorikraadi maa- ja loodusressursside rakendamise alal Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis ja magistrikraadi maateadustes Stockholmi Ülikoolis. Dr Faith-Ell omab üle 15 aastast kogemust projektijuhtimise ja keskkonnakorralduse alal, olles tunnustatud ekspert mõjude hindamise alal. Ta on 'WSP Civils in Sweden' keskkonnamõjude hindamise (EIA) ja strateegilise Keskkonnahindamise (SEA) direktor. Projektijuhina on ta vastutanud paljude keskkonnahindamiste eest taristute ja maakasutuse planeerimisel. Tal on ka kogemusi sotsiaalsete mõjude hindamisest ja teehoolduse sidumisest keskkonnanõuetega. Dr Faith-Ell juhib ka taristute planeerimise ja majandamisega seotud keskkonnakorralduse uurimisprojekte Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis. Ta on olnud Mõjude Hindamise Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (IAIA) juhatuse liige 2007-2010. Alates 2012. aastast on ta Eesti Keskkonnainstituudi teadusnõukogu esimees.

Heikki Kalle: Trassivalikuks on läbi viidud ulatuslikud uuringud

on .

Rail Baltic on üks olulisemaid lähiaastate investeeringuid. Seetõttu tuleb uuringute kaudu saada kindlus, et plaanitava raudtee ehitus ja hilisem kasutamine mõjutaks võimalikult vähe loodus- ja inimkeskkonda.

Rail Balticu projekti mõjude hindamist ei tee erakordseks niivõrd raudteega seotud erisused, vaid projekti suur mastaap. Seetõttu otsustati juba eeluuringute käigus teha tavapärasemast põhjalikum töö ning uurida läbi kõik võrdlusesse võetud trassivariandid. Reeglina Euroopas ja Eestis niisuguste projektide puhul eelnevalt põhjalikke uuringuid ei tehta, vaid toetutakse andmebaaside andmetele.

Rail Balticu trassi täpsustamiseks on tänaseks valmis neli mahukat uuringut, mis toovad välja olulisemad väärtused looduskeskkonnas ja kultuuripärandi seisukohalt, samuti kaardistavad inimeste elu- ja töökohtade ning muude oluliste sihtkohtade paiknemise. Nendele andmetele tuginedes saab kujundada eelistuse Harju-Rapla-Pärnu trassivalikuks.


Kõikide uuringute tulemused ja järeldused on aidanud samm-sammult valikuid kitsendada, leida probleemkohad, millega peab tegelema, ja välja valida kõige väiksema keskkonnamõjuga teelõigud.

Uuringute eesmärk ei ole olnud pelgalt analüüsida üldist raudtee rajamise ja toimimise mõju keskkonnale, vaid näiteks loodusuuringute raames kaardistada kohad, kus raudtee mõjutab oluliselt mõnda liiki või liigirühma. Nii näiteks on loodusuuringu välitöödel selgunud, et kaalumisel olnud trassivariantidel paikneb kaks varem teadmata kaitsealuse väike-konnakotka pesa, ning seetõttu välistati need variandid edasisest valikust. Samuti annab loodusväärtuste uuring arusaama raudtee mõjust elupaikadele ja loomade liikumisele.

Looduskeskkonna kõrval oleme kaardistanud ka kultuuripärandi paiknemise, et tuua välja raudteetrassil kriitilisemaks osutuvad tegurid. Eeluuringu tulemusena selgitasid arheoloogid välja potentsiaalsed leiualad, mis vajavad edasist uurimist enne ehitustöid ning andsid soovitused sobivaima variandi valikuks.

Inimeste elukorraldusele avalduvate mõjude hindamiseks tegime asustusstruktuuri uuringu. Selles keskendusime inimeste elu-olu kaardistamisele: kus on elukohad, kuhu koonduvad olulisemad töökohad, kus paiknevad kohalike liikumiste olulisemad sihtpunktid. Uurijad on koondanud info trasside lähedusse jääva maakasutuse kohta ja tehtud tööd annavad alusandmed planeeringulahenduse täpsustamiseks ning keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Järgmistes etappides käsitletakse juba Eesti tavapraktikast märksa täpsemalt raudtee rajamisega kaasnevaid sotsiaalseid mõjusid. Peale kohaliku rahvastiku küsimuste ja majandustegevuse aktiivsuse võetakse arvesse kogukonna ruumilist terviklikkust, ligipääsu teenustele ja muid inimese täisväärtuslikuks eluks vajalikke tingimusi.

Ehkki trass pole tänaseks otsustatud, võib esialgsete tulemuste põhjal öelda, et olulisim lahendust vajav teema on barjääriefekt, mis puudutab nii loodust, eriti veestikku ja loomastikku kui ka inimeste elulaadi ja heaolu. Töötavad lahendused, mille esitasime maakondadele, on loomade inimasustusest kaugemal paiknevate liikumiskoridoride piirkonnas raudteemaad piiravatest taradest loobumine, ökoduktid, maastikusillad, tunnelid ja müratõkked. Oluline on tagada inimeste ja loomade vaba liikumine.

Praeguse seisuga võib öelda, et mõjude hindamise töörühm ja uuringute koostajad on teinud põhjaliku töö, mis annab aluse maavanematele planeeringulahendusega Harju-Pärnu-Raplamaa raudteekoridori valimisega edasi minna. Meie ülesanne on pakkuda lahendusi, mis sobiksid nii kohalike elanike elukorralduse kui uue raudtee ehitus- ja turvanõuetega.

Heikki Kalle
Hendrikson & Ko juhtiv ekspert

Hea Rail Balticu huviline!

on .

Valminud on esimene Rail Balticu projekti tutvustav infokiri. Kavandatav rahvusvaheline raudteeühendus on olulise tähenduse ja mastaabiga projekt, mis arusaadavalt tekitab ka lisaküsimusi, erinevaid arvamusi ning pidevat vajadust värske info järele. Seetõttu püüame nüüd ja edaspidi infokirja koondada Rail Balticut puudutavad olulised ja aktuaalsed teemad. Teie ees olev juunikuu number tutvustab parima raudteetrassi leidmiseks läbiviidud uuringuid, avalikes aruteludes kaasarääkimise võimalusi ning projekti hetkeseisu.

Loodan, et leiate sellest väärt lugemist ning saate seda jagada ka oma kolleegide ja partneritega!

Heade soovidega Indrek Sirp Rail Balticu projektijuht

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe