Jätkub analüüs sobivaima trassikoridori leidmiseks

on .

Rail Balticu trassialternatiividele on tehtud põhjalik võrdlusanalüüs, mille tutvustamiseks on toimunud ühtekokku 15 avalikku arutelu Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes. Selle tulemusena liigutakse lähemale lõplikule sobivaima trassi otsusele, mis peaks sündima veel selle aasta jooksul.


Kõiki Rail Balticu trassikoridoride lõike on tänaseks võrreldud põhjalikult tuginedes loodus- ning inimkeskkonna kriteeriumitele, samuti lähtuvalt tehnilisest teostatavusest, ehitusmaksumusest ning sotsiaalmajanduslikest aspektidest.

Trassilõikude võrdlemine oli lihtsam Pärnumaal, kus tasakaalustatud eelistuseni aitas jõuda nii piirkonna hõredam asustus kui ka omavalitsuste sisukas koostöö. Siiski nõudsid teravamat tähelepanu loodusväärtused, vajalikuks peeti näiteks trassi nihutamist saja meetri osas Luitemaa loodusala piirkonnas Surju vallas, metsise elupaigas Häädemeeste vallas. Kuna piirkonnas puudub asustus, oli trassi nihutamine võimalik.

Mõnevõrra hõlpsam oli eelistatud trassi leidmine ka Raplamaal, kus Raplast lääne poolt möödumist soosisid nii inim- kui looduskeskkonna kriteeriumid ning tehnilis-majanduslikud asjaolud. Harjumaal sel hetkel võrdluses olnud trassivariantidest – Nabalast kaartena mööduvatest 13ndatest lõikudest - osutus eelistatuks idapoolne variant (Kohila ja Juuru valla piirialadel, Kose, Rae ja Jõelähtme valdades).

Rail Balticu kavandamisel minnakse nüüd edasi laekunud ettepanekute analüüsiga, koostöö kohalike omavalitsustega jätkub ka trassialternatiivide võrdlustulemuste koondamise järel. Nagu planeerimisseadus ette näeb, tuleb avalikus kaasavas planeerimisprotsessis kaaluda kõiki ettepanekuid trassialternatiivide osas.

Pärnumaa osas on koostöös Pärnumaa maavalitsuse ning kohalike omavalitsustega tulemuslikult läbi räägitud asukoht trassile Läti piirist Pärnu linnani. Arutelud jätkuvad Pärnu-Rapla suunal, Vändra ja Are vallas kulgevate lõikude osas, kus võrdlustulemuste alusel välja toodud soovituslik eelistus ei kattu kohalike omavalitsuste ühisavaldusega. Eesmärgiks on leida ühine nägemus parimast trassist ning tehnilised lahendused inimeste, loomade ja tehnika liikumiseks.

Raplamaa osas otsustati 13. augustil toimunud juhtkomitees võtta võrdlusse ning viia läbi analüüs ka Rapla maavanema ettepanekule täiendava trassialternatiivi osas. Uus trassialternatiiv paikneb Raplamaa põhjaosas, möödub Kohila alevist ja Prillimäe alevikust kaugemalt idapoolt.

Läbi viidud avalikustamiste käigus tegid kodanikuühendused ettepaneku lisada Harjumaal uusi trassialternatiive. Juhtkomitee otsustas põhjalikult läbi analüüsida ning lisada trassialternatiivide hulka ka Harju maavanema pakutud uue trassialternatiivi, mis kulgeb läbi Saku valla, puutub Kiili valla põhjaosa ning suundub Rae vallast Ülemiste reisiterminali ja Muuga sadamasse. Esialgsel hinnangul mõjutab see variant uutest ettepanekutest kõige vähem asustusalasid ja asulate arenguperspektiive, on tehniliselt hõlpsamini teostatav ning võimaldab perspektiivis liita eraldi harudena tootmisalasid Tartu mnt piirkonnas ja mujal.

Konsultandi meeskonna poolt väljapakutud soovituslik trassi asukoht ning laekunud ettepanekute analüüs on aluseks eelistatud koridori osas otsuse langetamisel. Vastavalt seadusele kujundab otsuse lõpliku trassi osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha III kvartali lõpuks valitsus.

Kui trassi asukohas on kokkulepe saavutatud ja otsus kujundatud, alustatakse eskiislahenduste koostamist - ehk töötatakse välja täpsemad lahendused ülesõitudeks, läbipääsudeks, tagatakse teedevõrgu sidusus ning antakse maakasutustingimused. Selles etapis saavad vastuse ka täna trassi äärde jäävate maaomanike küsimused selle kohta, kui kaugel on lähim ülesõit või kuidas on lahendatud ühendusteed lähima poe või koolini. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.

Anti Moppel: Sobivaim trass Rail Balticu planeerimiseks selgub sügisel

on .

Kavandatava rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Balticu parima trassikoridori leidmine Eestis on edenenud viimastel kuudel erinevate osapoolte koostöös jõudsalt edasi. Tänase seisuga on teistkordsete avalike arutelude käigus tutvustatud trassialternatiivide võrdlustulemusi ja lisaks peetud täiendavad arutelud omavalitsusesindajatega ning riigikogu toetusrühma ja kodanikualgatustega.


Parimate trassivariantide ja täpsustamist vajavate lõikude leidmisele on kaasa aidanud nii kohalike elanike ja omavalitsuse esindajate, ettevõtjate kui ka projektimeeskonna konstruktiivne ja professionaalne tegutsemine. Võib ütleda, et praeguseks on parim asukoht trassile leitud Läti piirist Pärnu linnani ning selge on ka Pärnu maavanema ja kohalike omavalitsuste eelistus Pärnu-Rapla vahelisel lõigul.

Läbirääkimiste tulemusena kohalike omavalitsuste ja kodanikeühendustega on tänaseks täiendavalt otsustatud Harju ja Rapla maavanemate ettepanekutele põhinedes võrdlusanalüüsi lisada kaks uut lõiku Harju- ja Raplamaal. Trassi valikul ja uute trassilõikude otsimisel on võimalikult palju püütud arvestada nii avalikel aruteludel tõstatatud kui omavalitsustega läbi räägitud võimalikke lahendusi. Mitmes lõigus on jäänud lauale just omavalitsustelt ja kodanikeühendustelt tulnud ettepanek, nagu näiteks Pärnumaal Surju valla Metsaääre ja Rabaküla, Kehtna vallas Sooaluste piirkond või ka Saku-Kiili-Rae vaheline lõik.

Täiendavate trassilõikude võrdluse tulemused peaksid selguma septembris-oktoobris. Vastavalt planeerimisseadusele kujundab otsuse trassi kulgemise osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning seisukoha annab ka valitsus. Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamist, mille tutvustamine on kavandatud detsembrisse 2014.

Trassialternatiivide võrdlemisel ning parima trassikoridori analüüsimisega paralleelselt on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustanud Balti riikide ühisettevõtte loomist. Aktsionäride leppe läbirääkimised lõppesid 18.06.2014 ning mõni päev hiljem, 21.06.2014 võtsid Balti riikide peaministrid Tallinnas kohtudes vastu ühisavalduse, milles tervitasid läbirääkimiste lõppemist. Pärast juunikuist kolme riigi peaministrite kohtumist on peetud mitmeid konsultatsioone ning tänaseks on jõutud ühisettevõtte aktsionäride leppe ja ettevõtte põhikirja teksti osas kokkuleppele.

Eeldame, et ühisettevõte saab loodud septembri jooksul, esimene taotlus projekti kaasrahastamiseks Euroopa Liidu poolse Euroopa ühendamise rahastust tuleb esitada tuleva aasta veebruarikuus. Selle järgnevad projekti edenedes veel mitmed täpsustatud rahastustaotlused. Rail Balticu projektis osalevate riikide kohustused projekti rahastamise, vastutuse ning muudes olulistes tingimustes lepitakse kokku rahvusvahelises lepingus, mille läbirääkimisi alustatakse 2014. aasta sügisel.

Seega liigume kogu planeerimisega edasi mõistlikus tempos ning püüame oma tööd teha võimalikult põhjalikult ning kõikide huvipoolte nägemust kaaludes. Meie eesmärk on täna saada paika võimalikult väikse looduse- ja inimkeskkonna mõjuga trassikoridor ning koondada kvaliteetne sisendinfo projekti mõjude ja kulude osas. See tagab ka projekti õnnestumise ja kestlikkuse.

Rail Balticust on teadlikud 69 protsenti eestimaalastest

on .

Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 69% eestimaalastest ning nendest omakorda 80% hindab projekti mõju Eestile positiivseks, selgus Faktum & Ariko värskest uuringust.

Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (40%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas. Vanuse rühmiti on projektiga enam kursis 45-74-aastased elanikud ning kõige vähem 15-24 aastased noored.


Uuringut läbi viinud Faktum & Ariko projektijuhi Liina Märtini sõnul oskavad enamik vastanutest seostada Rail Balticut rahvusvahelise kiirraudteega. "Ka avatud vormis antud vastuste põhjal saab öelda, et elanikud üldiselt teavad projekti sisu. Suur osa seostas projekti kiire rongiühendusega Euroopasse, Balti riikidesse või ka üldisemalt uue raudtee rajamisega," ütles ta. Liina Märtin lisas, et pooled elanikest teavad, et trass hakkab kulgema Tallinn-Pärnu suunal.

Uuringu kohaselt peab 78% Rail Balticust teadlikest elanikest projekti mõju Eestile positiivseks. "Kolme enimvastatud positiivse mõjuna nimetasid vastajad kaubavedude ja kaubanduse elavdamist, kiiremat transpordiühendust ning mugavamaid, avaramaid liikumis- ja reisimisvõimalusi," ütle Märtin. "Projekti negatiivsete mõjudena aga tuuakse välja mõju loodusele ning liigsuuri investeeringuid."

Läbiviidud uuringust selgus, et Rail Balticust teadlike elanike hulgas on toetajate osakaal projektile 73% ning mittepooldajaid 16% vastanutest.

Uuringuga kaardistati ka rongiga sõitmise harjumused Eesti elanike seas, mille kohaselt kasutab regulaarselt rongi reisimiseks kümnendik eestimaalastest ning ca 40% elanikest ei kasuta rongi peaaegu mitte kunagi. Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola ning 71% nendest kasutaksid sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi.

Uuringutulemused koguti aprillikuu jooksul üle Eesti telefoniküsitluse käigus ja kokku vastas 1026 Eesti elanikku. Valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.

Täismahus uuring on võimalik alla laadida siit: pdfUuring

Kuidas saab Rail Balticu trassivalikul kaasa rääkida?

on .

Sobivaima asukoha leidmiseks Rail Balticu raudteeliinile Eestis on alanud maakonnaplaneeringute koostamine ning keskkonnamõju strateegilised hindamised. Eeldatavalt toimuvad järgmised avalikud arutelud Pärnu- ja Raplamaa trasside võrdlustulemuste tutvustamiseks juba juunis.


Rail Balticu planeerimisprotsessi osaks on koostöö maakondade, valdade-linnade ja erinevate elualade ekspertidega. Projektimeeskonna eesmärgiks on viia projekti planeerimine läbi võimalikult avatult ning pakkuda nii trassivalikust mõjutatud kohalikele elanikele kui teistele huvirühmadele võimaluse kaasa rääkida.

Projektimeeskonnas kokku lepitud põhimõtete kohaselt viiakse lisaks seaduse nõuetele avalikustamisi läbi ka siis, kui on jagada uut ja olulist informatsiooni planeeringulahenduse edenemise kohta. Nende käigus saavad nii huvigrupid kui kohalikud elanikud oma ettepanekud esitada ning täiendavat infot küsida. Kui üldlevinud põhimõtte järgi viiakse maakonnaplaneeringute avalikustamised läbi maakonnakeskuses, siis Rail Balticu planeerimisel viiakse avalikud arutelud läbi kõigis suuremates omavalitsustes, mida trass puudutab.

Planeerimisseaduse kohaselt toimuvad avalikustamised kolmes etapis.

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi ja maakonnaplaneeringute lähteseisukohtade avalik väljapanek ja arutelud. Esimene avalike arutelude ring koos eelneva avaliku väljapanekuga toimus 2013. aasta sügisel. Rail Baltic infoportaalis ja samuti kohalikes omavalitsustes oli võimalik tutvuda maakonnaplaneeringute lähteseisukohtade, esialgsete trassikoridori alternatiividega ning KSH programmiga. Avalikud arutelud kohalikes omavalitsustes toimusid oktoobris.

2. Planeeringu eskiislahenduste avalikustamine ning KSH vahearuande tulemuste tutvustamine. Dokumendid jõuavad avalikkuse ette praeguste plaanide kohaselt selle aasta detsembris, arutelud jäävad uue aasta algusesse.

3. Maavanemate poolt vastuvõetud planeeringulahenduse ning KSH aruande avalikustamised. Need toimuvad eeldatavasti 2015. aasta sügisel. Enne planeeringulahenduse avalikku väljapanekut teavitatakse kõiki maaomanikke, kelle maad jäävad väljavalitud trassikoridori piiresse tähitud kirjaga. Nii on kindlustatud, et info avalikust väljapanekust ja aruteludest jõuab planeeringust kõige rohkem puudutatud elanikeni.

Lisaks nendele nõutud etappidele on Rail Balticu töögrupis kokku lepitud põhimõte korraldada avalikud arutelud omavalitsustes, kui lisaks maakonnaplaneeringu lähteseisukohtades ilmud infole on protsessi käigus tulnud juurde uusi trassivariante. Nii näiteks laiendati Nabala kavandatavat looduskaitseala läbivate ning Harjumaa omavalitsuste trassialternatiive ning nende tutvustamiseks korraldati täiendavad arutelud Kohila, Rae, Kose, Kiisa ja Kiili keskustes selle aasta alguses. Kokku on Harjumaal võrdluses hetkel 5 põhimõttelist suunda ning 12 trassialternatiivi.

Parema informeerituse tagamiseks korraldatakse lisaks planeerimisseaduses nõutud avalikustamistele lähiajal trassivariantide võrdlustulemuste tutvustused kõikides trassiäärsetes omavalitsustes. Eeldusel, et KSH programm kiidetakse heaks lähiajal, toimuvad Pärnu- ja Raplamaal võrdlustulemuste avalikud arutelud juunis–juulis.

Kogu planeeringu ja keskkonnamõju hindamise protsessi ajal on inimestel õigus saada infot, samuti teha ettepanekuid ning saata küsimusi. Esitatud ettepanekutele ja küsimustele vastab maavalitsus või projekti meeskond nii kiiresti kui võimalik. Kõik olulisemad uuringud, materjalid ja dokumendid on koondatud ka Rail Balticu veebilehele www.railbaltic.info. Avalikest aruteludest ja väljapanekutest antakse teada üleriigilise levikuga päevalehtedes ja maakonnalehtedes.

Jätkatakse kolme Rail Balticu trassi analüüsiga

on .

Valitsus otsustas 29.05.2014 toimunud nõupidamisel, et Harjumaal tuleb jätkata trassidega, mis kulgevad nii idast kui läänest ümber loodava Nabala looduskaitseala (13A, B, C ja D). Ülejäänud trassivalikud jäävad esialgu kõrvale.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas 29.05.2014 valitsuskabinetile Rail Balticu raudteeühenduse seni tehtud uuringuid ja erinevaid trassialternatiive.

Valitsus arutas kõikide trassivariantide puhul nende mõju elukeskkonnale, loodusele ja majandusele, samuti trasside maksumust. Välja valitud kolme trassi puhul on tegemist kompromissiga, kus mõjud elukeskkonnale ja loodusele on kõige enam tasakaalus.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab pärast trassialternatiivide võrdlustulemuste tutvustamist avalikkusele ja trassialternatiivide eskiislahenduste koostamist valitsuskabineti nõupidamisele ettepaneku eelistatuima trassi kohta. Trass on vaja välja valida sügisel.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe