Euroopa Liit rahastab rahvusvahelisi transpordiühendusi

on .

Rail Balticu maksumus ja selle ehitamise finantseerimine on Eesti jaoks väga oluline teema ning see tuleb võimalikult avatult lahti rääkida. Oluline lähtekoht finantseerimisel on see, et Euroopa Liit on valmis Balti riikide ühendamiseks Kesk- ja Lääne-Euroopaga Rail Balticut rahastama, kuid mitte kogumahus ning alati tuleb selliste projektide puhul leida omafinantseering.


Projekti algusest peale, 2011. aastast on selge, et Eesti peab maksma ka omaosalust ning kogu projekti ei maksta täies mahus kinni Euroopa Liidu (EL) poolt. EL-i poolt rahastatavates projektides on alati nõutud omafinantseeringut ning selles ei ole midagi uut. Ametnike keeles öelduna rahastab EL Rail Balticu projekti 85% ulatuses abikõlblikest kuludest (st tulevase kasumi mahaarvestamise järel).

Lisaks on oluline meeles pidada, et toetuseks taotletavat enam kui 600 miljonit eurot ei saa muude objektide rahastamiseks kasutada, sest see on mõeldud sihtotstarbeliselt piiriüleste ühenduste parandamiseks. Rail Balticu projektile saab toetust taotleda Euroopa Ühenduse Rahastust (CEF), mille eesmärgiks on keskenduda ainult piiriülestele projektidele. Balti regioonis on transpordi projektidest sinna mäekõrguselt sobivaimaks Rail Balticu raudteeprojekt. Sama toetusega ei saa ehitada siseriiklikke maanteid, rajada terviseradasid ega renoveerida lasteaedu.

Oluline on ka tähele panna, et projekti maksumus ja seega ka omaosaluse või toetuse suurus ei ole täna veel täpselt paigas. See sõltub konkreetselt projekti lõplikust maksumusest ning näiteks iga lisakilomeeter või tehniline erilahendus tõstab kogumaksumust ja ka Eesti omafinantseeringu suurust. Samuti mõjutab see otseselt projekti tasuvust. Hetkeseisuga on Rail Balticu Eesti koridori maksumuseks tänastele planeerimise andmetele tuginedes ca 1,14 miljardit eurot, Eestil omaosaluseks tuleb seega arvestada ca 500 miljonit eurot. Eelprojekteerimise faasis andmed, sh maksumus täpsustuvad.

Eesti omaosaluse finantseerimiseks on mitmeid võimalusi ning need tuleb põhjalikult läbi analüüsida koostöös rahandusministeeriumiga. Oluline on ka finantskoormuse hajutamine erinevate aastate vahel, kuid täpse finantseerimiskorvi saab otsustada valitsus koos riigikoguga tehes seda omakorda koostöös Läti ja Leeduga.

CEF-ist saame esmalt toetust küsida 191 miljonit eurot, mille esimene taotlus tuleb esitada 2015. aasta veebruaris. Ka edaspidi saab lisaks 191 miljonit eurole CEFist toetust juurde taotleda juhul, kui projekt on korralikult käima läinud. Põhimõtteliselt ei ole välistatud kogu 644 miljonit euro taotlemine EL vahenditest, kuid see eeldab kiiret edenemist projektiga – kiirematel on suuremad võimalused täiendavaks rahastamiseks.

Projekti etapiviisiline rahastamine on tavapärane praktika. See tuleneb omakorda EL eelarve ülesehituse loogikast ja eriti asjaolust, et reeglid ei võimalda Euroopa Komisjonil panna suurt hulka raha nö ette kinni ühele projektile. Riigid peavad näitama projekti edenemist, mis on eelduseks lisarahastamise saamiseks. Sarnaselt on finantseerimine toiminud EL-is aastaid ka teiste suurte taristuprojektide puhul.

Info CEF kaasrahastuse loogika kohta on üleval Rail Balticu kodulehel: http://www.railbaltic.info/et/uldtutvustus/public-kkk/15-rail-baltic-projekti-korduma-kippuvad-kuesimused .

Miiko Peris: Rail Balticu planeerimisel on lähiajal mitmeid olulisi väljakutseid

on .

Tööd raudteeühenduse Rail Balticu ettevalmistusega on viimastel kuudel tehtud mitmel rindel – kohalike omavalitsuste ja maavalitsustega koostöös otsitakse parimat raudteetrassi asukohta, naaberriikidega valmistatakse ette ühisettevõtte loomist ning käimas on juba ka eeltööd Euroopa Liidu rahastamistaotluse kokkupanekuks. Kõigi nende teemadega tuleb süsteemselt tegeleda.


Olulisimaks ja kiireimaks ülesandeks on hetkel parima trassikoridori leidmine. Augusti lõpuks oli selge eelistatud trassi asukoht Läti piirist Pärnu linnani ning vahepealsetel kuudel on konsultandid jätkanud Harju ja Rapla maavanemate poolt esitatud täiendavate lõikude analüüsimisega. Hetkel on veel endiselt lahtisi ja arutelu vajavaid lõike kaardil, kuid võrdlustulemused peaksid selguma lähinädalatel. Seejärel jõuavad maavanemad kujundada oma eelistuse raudteetrassi osas juba hiljemalt oktoobri lõpuks. Kavandame eelistatud trassialternatiivi tutvustada ka valitsusele - ratsionaalsetele argumentidele tuginedes valitud trass annab kindluse, et ka raudtee ehitus ja tööshoidmine on tulemuslik ja nõuetelevastav ning selle võimalik negatiivne mõju kohalikele elanikele ja loodusele väikseim.

Trassianalüüsi ja erinevate variantide läbirääkimise kõrval oleme alustanud Balti riikide ühisettevõtte loomist. Esimene samm selleks oli Eesti valdusettevõtte Rail Baltic Estonia OÜ asutamine 3. oktoobril. Samal päeval kinnitati ametisse ka valdusettevõtte juht Indrek Orav ning nõukogu liikmed. Kuna valdusettevõtte kaudu omandatakse osalus Balti riikide Rail Balticu ühisettevõttes, siis on Eestil kõik eeldused ühisettevõtte loomiseks täidetud. Loodame Läti ja Leedu kolleegidega ühisettevõtte asutada juba 28. oktoobril.

Kolmanda olulise teemana on projektimeeskonna laual Rail Balticu rahastamistaotluse esimese osa kokkupanek, mis tuleb väga põhjalikult läbi mõelda. Esimene ühine taotlus Rail Balticu projekti kaasrahastamiseks EL-ist tuleb esitada hiljemalt 2015. aasta veebruaris. Ettevalmistustöö nõuab meilt maksimaalset põhjalikkust ja tähelepanu, kuid olen kindel, et arvestades meie meeskonna pühendumist ja kompetentsi, saame kvaliteetse taotluse kokku õigeaegselt.

Rahataotlusega on seotud ka viimasel ajal avalikkuses üles kerkinud Rail Balticu maksumust ja finantseerimist puudutavad teemad. Ka viimasest, augusti lõpus läbi viidud Rail Balticu avaliku arvamuse uuringust selgub, et enim ootavad inimesed kavandatava raudtee maksumuse, hetkeseisu ja ajakava kohta infot. Püüame ka neid teemasid paralleelselt teiste Rail Balticu aspektidega huvirühmadele selgitada. Võin kinnitada, et Euroopas on suurte transpordiprojektide, sh Rail Balticu elluviimiseks raha planeeritud. Euroopa Komisjoni jaoks on Rail Baltic viie-kuue kõige prioriteetsema projekti seas, mida lähiaastatel rahastada. See annab lisakindluse projektiga edasi minna. Oluline on ka teada, et Euroopa Komisjoni rahastamise süsteem on disainitud selliselt, et see soosib kiireid ja efektiivseid rahade kasutajaid. Siin on Eestil ja Balti riikidel kindlasti eelis ning siin saame ise palju ära teha.

Seega Rail Balticu uue projektijuhina võin kogu meeskonna nimel kinnitada, et suhtume kõikidesse hetkel käimasolevatesse töölõikudesse väga tõsiselt. Mul on väga hea meel rakendada oma vahepeal kogutud teadmisi ja kogemusi nüüd uuesti Rail Balticu elluviimiseks - Rail Baltic on pikas perspektiivis nii Eesti ning kogu Läänemere regiooni strateegilistes huvides. Tahame projektimeeskonnaga ning erinevate osapoolte koostöös jõuda kvaliteetse tulemuseni nii eelistatud trassi väljavalimises, Balti riikide ühisettevõtte loomises kui rahastamistaotluse kokkupanekus.

1. oktoobrist 2014 asus Rail Balticu projektijuhina tööle Miiko Peris. Alates eelmise aasta suvest töötas ta Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetiliikmena, enne seda juhtis ta samuti Rail Balticu töid Eestis. Eelmine projektijuht Indrek Sirp alustas tööd kaitsepoliitika nõunikuna Eesti saatkonnas Ameerika Ühendriikides.

Kuulutati välja ideekonkurss Ülemiste ühisterminali rajamiseks

on .

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõtmisel kuulutas Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuurse ideekonkursi Ülemiste ühisterminalile, mille üheks osaks on ka Rail Balticu algusjaam.


Ühisterminali asukohaks on planeeritud Peterburi tee ja raudtee vaheline ala Ülemiste raudteejaama juures. Reisiterminali tuleb Rail Baltic reisirongide algusjaam ja Tallinna linna ühisterminal bussidele ja trammidele.

Avatud hankemenetlusena läbiviidava ideekonkursi eesmärk on saada parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus Rail Balticu reisiterminali hoonele koos ümbritseva avaliku ruumi ja liikluslahendusega. Oodatakse lahendusi, mis pakuvad Tallinna uuele rahvusvahelisele „väravahoonele" kaasaegset kõrgetasemelist arhitektuuri, mis on ühtlasi funktsionaalne ja reisijatele mugav kasutada.

Väljapakutud lahendus peab tagama ka terminali hea leitavuse ja juurdepääsetavuse ning selle ümber tuleb kavandada jalakäijasõbralik linnaruum. Lahenduse puhul on üheks eelduseks seatud parima funktsionaalsuse ja säästliku hoolduse saavutamine. Võidutöö lahendused võetakse aluseks Rail Balticu planeerimiskonsultandile detailplaneeringu koostamisel.

Ideekonkursile kavandite esitamise tähtaeg on 13. oktoober ning võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 31. oktoobril 2014. Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 37 000 eurot. Ideekonkursi finantseerijateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja AS Pro Kapital Grupp.

Kõik võistluse materjalid on alla laetavad aadressil: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ideekonkursid-2

Septembris algavad geotehnilised uuringud

on .

Planeeritava Rail Balticu trassiehitusega seoses alustatakse septembri alguses geotehniliste uuringutega, et analüüsida aluspinnase geotehnilisi omadusi. Need on eelduseks ohutu ja töökindla raudteetrassi planeerimiseks.


Geotehniliste uuringute eesmärk on välja selgitada raudtee ja sellega seotud ehitiste aluspinnase geotehnilised omadused - pinnase tugevusnäitajad, sobivus ehitamiseks, pinnasevee tase jne.

Kuna uuring viiakse läbi maaomaniku maal, siis peab nende läbiviimiseks olema maaomanikult nõusolek. Selleks saadetakse kõikidele omanikele tegevustest teavitav kiri. Maaomaniku poolt on vajalik allkirjastatud nõusoleku vorm – täiendavat aja- või asjaajamiskulu uuring ei nõua. Geotehniliste uuringute tegemisel ei ole vajalik maaomaniku kohalolek.

Peale maaomaniku kirjaliku nõusoleku saamist puuritakse valitud trassivariandil ca 100 kuni 200 meetri tagant maasse augud, mille diameeter on ca 10 cm. Puuraukude sügavus sõltub vajalikest määrangutest ja geoloogilisest ehitusest ning jääb enamasti vahemikku 3-10 meetrit. Aukudest võetakse pinnase proov laboriuuringuteks. Puurimistööde lõppedes jäetakse augud paariks päevaks avatuks, et vajadusel mõõta pinnaseveetaset ning seejärel augud täidetakse.

Esialgne planeeritav välitööde teostamise aeg algab 2014. aasta septembri alguses. Täpsemat infot saab Rail Balticu infoveebist: http://www.railbaltic.info/et/uldtutvustus/geotehnilised-uuringud

Kuulutati välja ideekonkurss Ülemiste ühisterminali rajamiseks

on .

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõtmisel kuulutas Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuurse ideekonkursi Ülemiste ühisterminalile, mille üheks osaks on ka Rail Balticu algusjaam.


Ühisterminali asukohaks on planeeritud Peterburi tee ja raudtee vaheline ala Ülemiste raudteejaama juures. Reisiterminali tuleb Rail Baltic reisirongide algusjaam ja Tallinna linna ühisterminal bussidele ja trammidele.

Avatud hankemenetlusena läbiviidava ideekonkursi eesmärk on saada parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus Rail Balticu reisiterminali hoonele koos ümbritseva avaliku ruumi ja liikluslahendusega. Oodatakse lahendusi, mis pakuvad Tallinna uuele rahvusvahelisele „väravahoonele" kaasaegset kõrgetasemelist arhitektuuri, mis on ühtlasi funktsionaalne ja reisijatele mugav kasutada.

Väljapakutud lahendus peab tagama ka terminali hea leitavuse ja juurdepääsetavuse ning selle ümber tuleb kavandada jalakäijasõbralik linnaruum. Lahenduse puhul on üheks eelduseks seatud parima funktsionaalsuse ja säästliku hoolduse saavutamine. Võidutöö lahendused võetakse aluseks Rail Balticu planeerimiskonsultandile detailplaneeringu koostamisel.

Ideekonkursile kavandite esitamise tähtaeg on 13. oktoober ning võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 31. oktoobril 2014. Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 37 000 eurot. Ideekonkursi finantseerijateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja AS Pro Kapital Grupp.

Kõik võistluse materjalid on alla laetavad aadressil: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ideekonkursid-2

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe