Valitsuskabinet kujundas põhimõttelise seisukoha Rail Balticu trassikoridori osas

on .

Valitsuskabinet kujundas 20. novembril oma põhimõttelise seisukoha Rail Balticu raudteeühenduse trassieelistuste osas. Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas jätkatakse põhjalikumat tööd kahe erineva rassiga, lõunapoolses osas ühega.


Harjumaa trassivalikutest jäid valitsuskabineti arutelu tulemusel valikusse nii maavanema pakutud lahendus kui Nabala looduskaitsealast idapoole jääv trassikoridor. Valitsus koos maavanematega pidas mõistlikuks võtta lisaaega, et analüüsida kaks perspektiivikaimat trassivarianti detailselt läbi koos võimalike leevendusmeetmetega ning langetada otsus pärast seda.

Lõunapoolses, Rail Balticu trassikoridori Raplamaa osas toetas valitsus maavanema eelistusena välja pakutud trassilahendust, mis viib raudtee Kohila alevikust ja Prillimäe külast veelgi enam ida poole. Pärnumaal jätkatakse ühe trassiga, mis kulgeb üle põldude ja häirib kõige vähem tundlikku looduskeskkonda.

Otsusest lähtuvalt alustatakse Rail Balticu eelistatud trassikoridori  ja erinevate leevendusmeetmete detailsemat analüüsi, et vähendada raudtee võimalikku negatiivset mõju inim-, loodus-, majandus- ja kultuurikeskkonnale. See tähendab muu hulgas nii raudtee ületusvõimaluste, erinevate juurdepääsude, ühendusteede, sildade detailsemat kavandamist. Esialgset planeeringulahendust tutvustatakse kohalikes omavalitsustes toimuvatel avalikel aruteludel eeldatavasti 2015. aasta kevadel.

Majandus- ja taristuminister esitab detailsema trassianalüüsi tulemused Harjumaa ja Raplamaa põhjaosas valitsusele tuleva aasta kevadel pärast planeeringulahenduste avalikustamist.

Rail Balticu trassi pikkuseks koos Muuga sadamasse suunduva lisaharuga on ligikaudu 211 kilomeetrit.

Trassikoridoride võrdlustulemuste analüüs ja avalike arutelude materjalid on kättesaadavad: http://www.railbaltic.info/et/materjalid-4/maakonnaplaneeringud

Miiko Peris: Rail Balticu olulised vahefinišid

on .

Viimane kuu aega on olnud Rail Balticu ettevalmistustes tegus ja mõneti ka märgiline aeg. Mitmed vajalikud tööd ja otsused on jõudnud vahefinišisse - sellesse aega on mahtunud Balti riikide ühisettevõtte asutamine, Eesti trassikoridori alternatiivide võrdlustulemuste valmimine ning valitsuse põhimõttelise seisukoha kujunemine Rail Balticu Eesti trassi osas.


Kõigepealt paar sõna värskeimast, valitsuse 20. novembri seisukohast Rail Balticu trassi asukoha osas. Algatuseks tuleb öelda, et arutelu valitsuse kabinetinõupidamisel oli tõepoolest põhjalik, kuid veelgi olulisem on asjaolu, et valitsus arutas ja kujundas seisukoha koos maavanematega.

Valitsuskabinet toetas arutelu tulemusel Rail Balticu trassikoridori Läti piirist Põhja-Raplamaani lähtudes varasemalt võrdlustulemuste ning põhjaliku analüüsi järel selgunud parimast trassialternatiivist. Lõuna-Raplamaal otsustati ligi 2 km alalõigu osas toetada maavanema eelistust, mis kulgeb Kohila alevikust ja Prillimäe külast veelgi rohkem ida poolt.

Põhja-Raplamaal ja Harjumaal jäeti arutelu tulemusel kaardile kaks võrdselt perspektiivikat trassi. Otsus kahe kaardile jäänud variandi vahel oli keeruline, kuna võrdlusanalüüsi tulemusel ei selgunud mäekõrgust eelistust ühele või teisele poole. Veelgi enam, nimetatud piirkonnas on konsultandid varasemalt põhjalikult analüüsinud väga mitmeid võimalikke variante ning oleme seetõttu kindlad, et nimetatud kahele lisaks väga hea trassialternatiivi leidmine on Harjumaal ja Põhja-Raplamaal keeruline. Seega teeme kevadel valitsusele ettepaneku kujundada põhimõtteline eelistus nende kahe vahel kevadel, detailsemale analüüsile tuginedes.

Valitsuse toetus ja põhimõttelise seisukoha kujunemine trassikoridori osas oli vajalik eeldus planeeringutega edasiliikumiseks. Saame järgmise etapina koostöös kohalike elanike ja omavalitsustega hakata kavandama täpsemaid lahendusi raudtee sobitamiseks kohaliku elukorralduse ja looduskeskkonnaga – planeerima ühendusteid, sildu, tunneleid, ökodukte.

Oktoobrikuus anti konkreetne tegutsemisraam ka Balti riikide koostööle Rail Baltic Eesti valdusettevõtte ja Balti riikide ühisettevõtte asutamisega. Ühisettevõtte üheks esimestest ülesannetest on rahastamistaotluse esitamine Euroopa Liidule ning projekti äriplaani koostamine. Mõlema teemaga on Eesti valdusettevõtte juba tööd alustanud ning usun, et jõuame mõistlikus tempos kvaliteetse rahastamistaotluse esitamiseni, mille kokkupanekuks oli samuti vajalik valitsuse põhimõtteline seisukoht trassi osas.

Seega viimaste kuude arengud on olnud otsustava tähtsusega ning lisanud kindlustunnet projektiga soovitud tempos edasiliikumiseks. Projekti areng ei ole aga toimunud ühegi osapoole sooloprojektina, vaid paljude inimeste koostöös. Aitäh kõigile tegutsejatele - nii maa- ja linnavalitsuste, kodanikeühenduste, seotud ametite ja ministeeriumide, konsultantide ning omavalitsuste esindajatele konstruktiivse koostöö eest! Võrdlustulemuste alusel parima trassi selgumine ning ühisettevõtte loomine on aga üksnes vahefiniš Rail Balticu kavandamisel, suurem osa ettevalmistustööd ootab veel ees. Seega töötame edasi!

Uuring: 75 protsenti Rail Balticust teadlikke Eesti inimesi peab selle mõju positiivseks

on .

Faktum & Ariko augusti lõpus läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgub, et 71 protsenti eestimaalastest on kuulnud rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Balticu kavandamisest ning 75 protsenti nendest peab projekti mõju Eestile positiivseks.


Vanuserühmade lõikes on teadlikkus Rail Balticust madalaim 15-24aastaste seas, kellest 58 protsenti on projektiga kursis. Kõikides teistes rühmades on teadlikkus üle 73 protsendi. Eesti keelt kõnelevatest inimestest on projektist teadlikke 80 protsenti, mitte-eestlastest 46 protsenti.

Uuringut läbi viinud Faktum & Ariko projektijuhi Liina Märtini sõnul on üldine teadlikkus Rail Balticust enam-vähem samal tasemel eelmise, maikuus läbiviidud uuringuga näidates paariprotsendist tõusu. Sealjuures on tõusnud mitte-eestlaste teadlikkus 6 protsenti. Uuringufirma esindaja sõnul seostab suur enamus küsitletutest Rail Balticut Balti riike ühendava raudtee ja rongiliiklusega. Projektist teadlikud inimesed oskavad väga õigesti oma sõnadega lahti seletada Rail Balticu eesmärki, samas on veel eestimaalastele üsna ebaselge raudteeühenduse Eesti-sisene planeering. Ligi pooled vastajatest teavad, et raudtee hakkab kulgema läbi Pärnu.

Rail Balticust teadlikest inimestest umbes pooled peavad jagatud infot piisavaks. Enim oodatakse lisaselgitusi projekti maksumusest ning ajakavast ja hetkeseisust. Rail Balticu projekti toetajate osakaal on võrreldes maikuus läbiviidud uuringuga veidi langenud 68 protsendi tasemele, mais oli toetajate osakaal 73 protsenti.

Uuringust selgus, et 75 protsenti projektiga kursisolevatest elanikest hindavad selle mõju Eestile positiivseks. Projekti positiivsete mõjudena tõid vastajad välja peamiselt kaubavahetuse elavnemise, liikumisvabaduse ning reisimisvõimaluste ja -kiiruse kasvu. Negatiivsema külje pealt mõjutab projekt vastajate sõnul trassiäärsete inimeste elukorraldust - kodusid ja maatükke ning teeb kahju loodusele.

Avaliku arvamuse uuringu viis läbi Faktum & Ariko telefoniküsitluse käigus, perioodil 19.-25.augustil 2014. Kokku küsitleti üle Eesti 1027 elanikku ning valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.
Lisainfo: http://www.railbaltic.info/et/infokeskus/avaliku-arvamuse-uuringud

Rail Balticu Eesti valdusettevõtet hakkab juhtima Indrek Orav

on .

Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas 3.10.2014 Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid, ettevõtte juhatuse liikmena asub tööle Indrek Orav ning nõukogu liikmetena Anti Moppel, Agris Peedu ja Illar Kaasik.


Rail Baltic Estonia OÜ juhina 15. oktoobrist tööle asuv Indrek Orav on olnud varem AS Eesti Raudtee juhatuse liige, töötanud Radisson SAS hotelli nõukogu esimehena ja puidutootja Notio Puit juhatuse esimehena. Praegu on Indrek Orav AS Viking Window nõukogu esimees.

Indrek Orava sõnul on Rail Balticu panust Eesti liikumisvabaduse ja kaubavahetuse edendamisse ning majandusarengusse üldisemalt on raske ülehinnata ning ta loodab, et tema juhtimis- ja läbirääkimisoskused ning töökogemus raudteevaldkonnas aitavad projekti kiirele ja ladusale ettevalmistamisele kaasa. Esmase ülesandena uues ametis näeb uus juht Balti riikide Rail Baltic ühisettevõtte kiiret käivitamist, mis on kavandatud lähikuudele.

Valdusettevõtte Rail Baltic Estonia OÜ nõukogu liikmeteks kinnitati minister Urve Palo otsusega OÜ Investment Agency juhtivpartner Illar Kaasik, rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel.

Loodud Rail Baltic Eesti valdusettevõtte peamine ülesanne on Eesti riigi huvide esindamine Balti riikide ühisettevõttes RB Rail AS hõlmates muu hulgas rahastamistaotluste, projekteerimis-, ehitus- ja muude hangete ettevalmistust ning äriplaani koostamist. Valdusettevõtte juht Indrek Orav hakkab kuuluma Balti riikide ühisettevõtte nõukogusse.

Täiendavate trassialternatiivide võrdlustulemused valmivad oktoobri lõpus

on .

Rail Balticu trass on põhimõtteliselt kokku lepitud Pärnumaal. Rapla- ja Harjumaal sõltub eelistatud raudteekoridor käimasolevatest täiendavatest trassialternatiivide võrdlusest. Hetkeseisuga on eesmärk oktoobri teises pooles jõuda valmis täiendavate alternatiivide analüüsiga ning valida sellele tuginedes ka eelistatud trass.


Harjumaa ja Põhja-Raplamaa trassialternatiivide teemat käsitleti Rail Balticu juhtkomitees 13.08.2014, kus arutluse all olid mitmed täiendavad võimalused uute alternatiivide osas. Harju maavanem pakkus välja trassivariandi, mis möödub Kohilast, Kiisast ja Sakust idast ning Luige alevikust läänepoolt. Rapla maavanema ettepanekul lisati täiendavasse võrdlusesse ka Kohilast ja uuest trassivariandist idapoolt kaarega mööduva variant.

Lisaks pakkus konsultant arutluseks välja otse põhja-lõuna suunas, mööda loodava Nabala kaitseala piiriala kulgeva variandi. Trassilõigu võrdlusesse võtmist sellises asukohas ei toetanud keskkonnaministeerium. Trassilõigu nihutamine loodavast kaitsealast läänepoole oleks mõjutanud rohkem majapidamisi, mistõttu otsustas Harju maavanem konsultandi poolt väljapakutud põhja-lõuna suunalist varianti mitte toetada.

Seega jätkab konsultant täiendavate trassialternatiivide võrdlust Harju- ning Põhja-Raplamaal, mille tulemused valmivad oktoobri lõpus. Eelistatud trassivariandi pakuvad maavanemad välja samuti eeldatavasti veel oktoobri jooksul.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe