Trassile koostatakse maakonnaplaneeringu lahendusi

on .

Rail Balticu projekti konsultandid töötavad välja raudteetrassi maakonnaplaneeringu lahendusi, mille raames koostatakse varasemast detailsem kaardimaterjal omavalitsuste lõikes ja planeeringu seletuskiri.


Pärnu ja Lõuna-Raplamaa osas koostatakse hetkeseisuga lahendus eelistatud trassikoridorile. Põhja-Raplamaal ja Harjumaal töötatakse edasi vastavalt valitsuse 20.11.2014 toimunud kabinetinõupidamise suunistele kahe trassikoridori alternatiiviga. Esimene neist kulgeb Nabala looduskaitsealast lääne ning teine ida poolt. Trassidele viiakse läbi ka keskkonnamõju hindamine maakonnaplaneeringu täpsusastmes.

Maakonnaplaneeringu materjalid sisaldavad kavandatava raudtee ja sellega seonduva taristu põhimõtteliste lahendusvariantide kirjeldust. Samuti annavad need ülevaate keskkonnamõju strateegilise hindamise raames välja töötatud leevendusmeetmetest nagu näiteks sillad, ühendusteed, ökoduktid.

Paralleelselt maakonnaplaneeringu lahenduse koostamisega on eelistatud trassil alustatud Pärnu ja Lõuna-Raplamaal ka eelprojekti koostamiseks vajalike geotehniliste uuringutega. Hetkeseisuga on vajalikke geotehnilisi välitöid teostatud ca 65 km ulatuses.

Euroopa Komisjonile esitati rahastamistaotlus

on .

Eesti, Läti, Leedu ning Rail Balticu ühisettevõte esitasid 26. veebruaril Euroopa Komisjonile esimese rahastamistaotluse Rail Balticu rajamiseks, mille kogumahuks on 540 miljonit eurot.


Esimene rahastamistaotlus esitati projekti kogumahule 540 miljonit eurot, millest Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) küsitakse kokku 442 miljonit eurot EL toetust. Taotletud kogusummast moodustab Eesti osa koos omafinantseeringuga umbes 213 miljonit, Läti 291 miljonit, Leedu 28 miljonit ning ühisettevõte umbes seitse miljonit eurot.

Eestile küsitud taotlussummaga plaanitakse luua igakülgne valmisolek ehitustöödega alustamiseks. Komisjonile esitatud taotlussummaga saab lõpetada kõik olemasolevad uuringud ning koostada tehnilised lahendused raudtee ja reisiterminalide rajamiseks ning juba ka ehitustöödega alustada.

Lisaks ühisele taotlusele esitas Eesti eraldi taotluse ka Rail Balticu ühendamiseks linnatranspordi ja lennujaamaga ehk olemaoleva trammiliini pikenduseks Ülemiste reisiterminalist Tallinna lennujaama.

Euroopa Komisjoni otsus esimese taotluse rahuldamise kohta tuleb eeldatavasti 2015. aasta sügisel.

Miiko Peris: Rail Baltic kui koostöö proovikivi

on .

Märtsi alguseks oleme jõudnud Rail Balticu ettevalmistustes esimese rahataotluse esitamiseni ning jätkanud raudteetrassi alternatiivide analüüsiga. Lähikuude põhieesmärgiks koostöös maavanematega on soovitud tempo hoidmine raudteetrassi lõplikuks paika saamiseks Eestis.


Esmalt rahvusvahelisest koostööst. Veebruari lõpus jõudis Euroopa Komisjonini nelja osapoole - Rail Balticu ühisettevõtte, Eesti, Läti ja Leedu ühine rahastamistaotlus. Läbirääkimised taotluse kokkupanemiseks olid töötihedad ning vältasid kokku pea neli kuud. Eesti meeskond andis omalt poolt maksimumi parima lõpptulemuse saavutamiseks ning meie inimesed tegid väga professionaalset tööd.

Eestile küsisime esimeses taotlusvoorus Euroopa Ühendamise Rahastust kokku 191 miljonit eurot. Vastust võib oodata eeloleval sügisel ning siis saame juba täpsemalt kaardistada täpsema tööplaani edasiste tegevuste elluviimiseks. Hetkel oleme saadud toetusega kavandanud kõikide käimasolevate uuringute lõpuleviimist, aga ka juba ehitustööde algust.

Rahastamistaotluse esitamine ei ole aga tähendanud, et projektimeeskond on jätnud teised tööd tagaplaanile. Suur töölõik on teatavasti suunatud Eesti-sisese raudteetrassi paikasaamiseks. Harju ning Põhja-Raplamaa osas lõpliku seisukoha kujundamiseks tehakse täiendavaid analüüse ning tihe koostöö ja läbirääkimised on jätkunud maavanemate vahel. Kahe parima alternatiivi vahel otsustamine on seda keerukam, et mõlemal laualoleva alternatiivil on omad plussid ja miinused. Seega otsust ei saa langetada pelgalt joonlaua või kalkulaatori abil, vaid ühiselt arutledes ja vaagides ning alternatiive võrreldes. Kokkuvõttes loodame eelistatud koridori osas selgust saada lähikuudel ning see nõuab konstruktiivsust, kompromisse ja koostööd kõigilt asjaosalistelt.

Nende kahe, vast avalikkuses kõige silmapaistvama Rail Balticu ettevalmistustöö kõrval on projekti mõttes olulisi arenguid aga teisigi – muu hulgas liigutakse edasi geotehniliste välitöödega, kavandatakse arheoloogiliste uuringute läbiviimist, algavad ettevalmistused tasuvusanalüüsi tellimiseks. Ka kõik need eeldavad jätkuvalt tihedat koostööd - olgu selleks maaomanike valmisolek lubada oma maadele uurijad välitöid tegema või kolme riigi ühishuvist lähtuva tasuvusanalüüsi käivitamine ühisettevõtte poolt.

Enne suurt päikselist kevadeaega soovitan aga kõigil läbi astuda Arhitektuurimuuseumist, kus saab näha Rail Balticu Pärnu ja Tallinna terminalide arhitektuurikonkursside võidutöid. Usun, et see annab Rail Balticu projektile lisavärvi ja juba esimese realistliku pildi eesootavast!

Ülemiste ühisterminali ideekonkursi võitja on arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid

on .

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi žürii tunnistas üksmeelselt parimaks ideekavandi "Tagasi", mille autoriks oli arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur.


Tallinnasse Ülemiste raudteejaama juurde Peterburi tee ja raudtee vaheline alale kavandatava ühisterminali arhitektuurivõistluse eesmärk oli saada parim lahendus terminalihoonele koos ümbritseva avaliku ruumiga.

Terminalile on võidutöös antud efektne n-ö üles tõstetud vorm, mis mõjub maamärgina. Perroonide kohal olevast ootesaalist tekib vaade piki raudteed lõpmatusse. Mitmetasandiline väljak on tsoneeritud eri iseloomudega aladeks, mille tulemina tekib sidus linnaruum. Žürii pidas võidutöö juures ka oluliseks, et terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele.

Ideekonkursi teise auhinna pälvis kavand “Puhkus”, mille autoriks on Salto AB OÜ ning kolmanda auhinna sai ideekavand märgusõnaga “Aurumassin”, mille autorid Peeter Pere Arhitektid OÜst. Ergutuspreemiad määrati arhitektibüroo OÜ Stuudio Tallinn võistlustööle “Peatänav” ja arhitektibüroo B210 OÜ tööle “Ootus”.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile saabus 15 võistlustööd Eestist ja välismaalt, millest vastas nõutud tingimustele 14. Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi korraldas linnaplaneerimise amet koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga.

Võidutööde alusel koostatakse piirkonna detailplaneeringud ja projekteeritakse Tallinna ühisterminali ja Rail Baltic reisiterminali hoone. Kõik ideekonkursi materjalid sh protokollid on leitavad Tallinna linna kodulehelt.

Riias allkirjastati Rail Balticu ühisettevõtte asutamisdokumendid

on .

28. oktoobril allkirjastastati Eesti majandus- ja taristuminister Urve Palo, Läti transpordiminister Anrijs Matissi ja Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Rimantas Sinkeviciuse kohtumisel leping, mille alusel asutati kolme Balti riigi Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS.


Ettevõtte peakontor asub Riias ja selle põhitegevuseks on plaanitud raudtee projekteerimine, ehitamine ja rahvusvaheline turustamine. Ühena esmastest ülesannetest tuleb ühisettevõttel koostada rahataotlus Euroopa Liidule, mille tähtaeg on järgmise aasta veebruaris. RB Rail AS-i funktsioonide hulka kuulub muu hulgas veel äriplaani koostamine kogu RB trassi osas, üldine projektijuhtimine, ühtse turundusstrateegia koostamine.

Eesti riigi kui aktsionäri huvid on Balti riikide ühisettevõttes esindatud Rail Baltic Estonia valdusettevõtte kaudu. Eesti valdusettevõtte juht Indrek Orav kuulub ka Balti riikide ühisettevõtte nõukogusse. Teine ühisettevõtte nõukogu liige on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel.

Vastavalt RB Rail AS-i aktsionäride kokkuleppele roteerub nõukogu töö juhtimise õigus kolme riigi nimetatud nõukogu liikmete vahel, 2015.a. lõpuni  juhib nõukogu tööd Eesti poolt määratud nõukogu liige Anti Moppel.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe