Euroopa Komisjon rahastab Rail Balticu ehitust

on .

Kolme Balti riigi poolt veebruaris esitatud taotlus Rail Balticu rajamiseks sai juuni lõpus Euroopa Komisjonilt positiivse vastuse.


Euroopa Komisjoni rahastusotsuse kiitsid EL liikmesriigid ühehäälselt heaks 10. juulil. Esmase taotluse kogumahuks oli kolme Balti riigi kohta 540 miljonit eurot, millest Eestil on saada umbes 213 miljonit. Euroopa Komisjon rahastab projekti esimese rahastamistaotluse kogumaksumusest 82 protsenti ning raha saab kasutama hakata 2016. aastast. 60% esialgsest rahastuses kulub raudtee ehituseks, 40% on planeeritud ettevalmistavate tööde lõpule viimiseks, näiteks tehniliseks projekteerimiseks, terminalide lahenduse tellimiseks ja trassile jäävate eramaade omandamiseks.

Tegemist on kogu projekti esimese suuremahulise rahastusega – raudtee ehituse jätkamiseks vajalikke toetussummasid taotletakse järgmiste rahastusperioodide käigus. Lätile eraldati Rail Balticu projektiks ca 291 miljonit, Leedule 28 miljonit ning RB ühisettevõttele 7 miljonit eurot. Positiivse otsuse sai ka Rail Balticu osaks olev raudteelõik Poolas. Kokku esitati Euroopa Ühendamise Rahastule (CEF) taotlustena ca 700 projekti kogusummas ca 36 miljardit eurot, rahastuse pälvis 276 projekti kogumahus ca 12 miljardit eurot. Tegemist on Euroopa suurima ühekordse investeeringuga transpordi taristusse. Rail Baltic selle osana näitab raudteeprojekti tähtsust Euroopa Komisjonile.

Maavanemad valisid trassid välja

on .

Maavanemate otsustega jätkatakse Harjumaal planeerimist läänepoolsel trassivariandil ning Põhja-Pärnumaal lõigul 5D.


7. juulil toimunud Rail Balticu juhtkomitee kohtumisel otsustati Harju maavanema ettepanekul, et raudtee planeerimist jätkatakse Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas võrdluses olnud trassivariantidest läänepoolsemal. Planeeritav trass kulgeb läbi Rae, Kiili, Saku ja Kohila valla ning Tallinna linna, Muuga sadamasse viiv kaubaveo haru ka läbi Maardu linna ning Jõelähtme valla.

Otsustamise aluseks valmis täiendav kahe trassialternatiivi analüüs, kus vaadati nii tehnilist teostatavust, maksumust ja keskkonnamõju kui ka maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste seisukohti. Läänepoolne trass on küll lühem, kuid selle maksumus kujuneb kallimaks; samas pikas perspektiivis kaasneb läänepoolse variandiga rohkem sotsiaalmajanduslikku tulu ja arvestab enam ka kohaliku transpordi arendamise võimalustega. Inim- ja looduskeskkonna mõju vaates on kaks võrreldud trassi suures osas sarnased, mõnevõrra eelistatum on läänepoolne variant.

Harju- ja Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsema analüüsi tulemustega saab tutvuda siin: https://www.mkm.ee/sites/default/files/2015-07-06_harju-ja_pohja-raplamaa_kahe_trassialternatiivi_tapsem_analuus_rail_baltic.pdf

Vahetult enne jaanipäeva tegi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste otsuse eelistada Põhja-Pärnumaal nn paunaga trassivarianti 5D. Maavanem tegi enda sõnul otsuse kohalike elanike, talupidajate ja omavalitsuste huvidest lähtuvalt. Projekti konsulteerivate ekspertide poolt läbiviidud analüüs toetas trassialternatiivi, mis on lühem, ehituslikult soodsam ning looduskeskkonnale vähem häiriv (5C). Nagu ka Harjumaa trasside puhul otsustab vastavalt planeerimisseadusele maavanem.

Miiko Peris: Rail Balticu rahastamisotsus näitab projekti tugevust

on .

Kui tavapäraselt on suvekuud puhkuste, hingetõmbe ja jõukogumise aeg, siis Rail Balticuga seotud ministeeriumidel, ametitel ja ekspertidel on vastupidi. Käib tihe ja pingeline töö nii trasside, vajalike uuringute läbiviimise kui edasiste tegevuste ettevalmistamisega.


Suve algusesse mahub juba mitmeid olulisi otsuseid – Euroopa Komisjon otsustas projekti rahastada ning trassijooned on kaardil paika saanud. Euroopa Komisjoni ettepaneku Rail Balticu rahastamiseks kiitsid liikmesriigid lõplikult heaks 10. juulil. Otsus näitab kahtlemata projekti tugevust ning on kokkuvõttes positiivne tagasiside kogu Rail Balticu tiimi tööle. Kokku esitati Komisjonile ligikaudu 700 projektiettepanekut, millest jäi sõelale kolmandik, Rail Baltic nende hulgas. Eestile eraldatakse esimeses taotlusvoorus 176 miljonit eurot ehk koos meie riigi omafinantseeringuga on summaks 213 miljonit. Saame selle rahaga viia lõpuni ettevalmistavad tööd ning alustada juba ka reaalsete ehitustöödega.

Olulisi otsuseid ja põhjalikku tööd on tehtud sobivaima trassikoridori leidmisel. Pärnu maavanem langetas veel enne jaanipäeva otsuse Vändra, Are, Tootsi ja Tori valla raudteelõigu osas. Viimased kuud on konsultandid koostanud täiendavat analüüsi Põhja-Raplamaa ja Harjumaa osas, kus laual oli kaks trassialternatiivi. Valik oli keeruline, sest mõlemal variandil on nii plusse kui miinuseid. Viimasel projekti juhtkomiteel tehti Harju maavanema ettepanekul otsus läänepoolsema trassivariandi kasuks.

Tõenäoliselt septembri- ja oktoobrikuus saavad kõigi Rail Balticuga seotud valdade elanikud osaleda avalikel aruteludel, kus tutvustatakse maakonnaplaneeringu eskiislahendust. Kõik asjast huvitatud inimesed on oodatud kuulama ja sõna sekka ütlema.

Ja viimaks, juunikuus on alguse saanud ka mitmed olulised uuringud. Rail Balticu planeerimise osana viib Tartu Ülikool läbi Eesti seni suurima mahuga arheoloogiauuringu Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Maastikuseire ja väljakaevamised algasid juuni lõpus, uuringu tulemused võetakse juba aluseks raudtee projekteerimisel ning hilisemal ehitamisel.

Lisaks analüüsib Soraineni advokaadibüroo Rail Balticu trassiäärsete maa- ja majaomanikele võimalike negatiivsete mõjude korvamise õiguslikke võimalusi. Lähinädalal valmib uuringu esimene etapp ehk ülevaade tänasest seadustest tulenevatest võimalustest ja kitsaskohtadest. Järgmises, sügisel valmivas lõpparuandes tehakse ettepanekud, kas ja kuidas oleks otstarbekas olemasolevat õigusraami täiustada.

Seega on veel ees ootamas toimekas ja töine suvi. Soovin kõigile asjaosalistele jõudu!

Miiko Peris
Rail Balticu projektijuht

Arhitektuurimuuseum näitab Rail Balticu terminalide võidutöid

on .

26. veebruaril avati Eesti Arhitektuurimuuseumis näitus "Rail Baltic - arengu vedur", kus on esitletud võidutööd Tallinna Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide arhitektuurikonkurssidelt.


Tallinna reisiterminali võidutöö "Tagasi" autoriks on arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Looke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur. Konkursi žürii tunnistas üksmeelselt parimaks ideekavandi "Tagasi", mille terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele ning on efektse ja silmatorkava raudtee kohale tõstetud vormiga. Tallinna ideekonkursile laekus kokku 14 nõuetekohast võistlustööd nii Eestist kui välismaalt.

Tallinnasse Ülemistesse rajatav reisiterminal on Rail Balticu alguspunkt, kust tulevikus on võimalik sõita kolmveerand tunniga Pärnusse ja vähem kui kahe tunniga Riiga. Reisiterminal ühendub tulevikus trammiliiniga Tallinna Lennujaama ja kesklinnaga, sh Vanasadamaga.

Pärnu terminali konkursi võitjaks kuulutati ideekavand pealkirjaga Water Strider, mille autoriteks on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides arhitektuuribüroost Pluss OÜ. Võidutöö puhul tõstis žürii esile selle efektset ja eksimatult raudteearhitektuuriga seonduvat välisilmet ning head funktsionaalsust, mis tagab reisijate mugavuse igasuguste ilmastikutingimuste korral. Pärnu arhitektuurikonkursile esitati 31 nõuetekohast tööd nii Eestist kui välismaalt.

Pärnus on plaanis reisiterminal rajada Papiniidu piirkonda, millest peaks tulevikus kujunema atraktiivne ajaveetmise piirkond Pärnu jõe ääres.

Võistluse võitjatelt tellitakse Rail Balticu reisiterminalide ja lähiümbruste projekteerimine, samuti on võitjad kaasatud piirkonna detailplaneeringute koostamisele.

Näitus arhitektuurikonkursi võidutöödest on külastajatele avatud Rotermanni Soolalaos 5. aprillini kolmapäevast reedeni kl 11-18 ning laupäeval-pühapäeval kl 10-18.

Täpsemalt saab konkursside kohta infot siit:
http://www.parnu.ee/index.php?id=2840 
http://www.tallinn.ee/est/ehitus/#marksona_13040 

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe