Soome ettevõtjad tunnevad Rail Baltica vastu suurt huvi

on .

Tallinnas toimunud MTÜ Rail Baltic Business Networki korraldatud seminaril „Rail Baltic 1.0 – intermodaalsus“ tutvustati uuringuid, milles analüüsiti ettevõtjate arusaama intermodaalsest transpordist. Intermodaalne ehk kombineeritud transport tähendab seda, et kasutatakse vähemalt kahte transpordiviisi (maantee-, mere-, raudtee- või õhutransport) ning vedu toimub ühes veoühikus (nt konteineris või haagises).

Ürituse avasõnad ütles Euroopa Komisjoni transpordidirektoraadi investeeringute üksuse direktor Herald Ruijters (DG-MOVE), kes rõhutas, et Rail Baltica on projekt, millel on Euroopa Komisjoni ja parlamendi vankumatu toetus. „Oluline on mõista, et me kõik oleme selle teostamiseks valmis. Väga paljudel on küsimusi seoses Poolaga. Võin kinnitada, et Poola töötab ühenduste parandamise nimel ja nad panustavad sellesse palju,“ kinnitas Ruijters. Ta lisas: „Meie Euroopa Komisjonis näeme, et tegu on väga tugeva projektiga, ja oleme kindlad, et see toob kasu kogu Baltikumile. Euroopa Komisjoni näol on teil olemas väga tugev partner.“

Sakari Saarinen Helsingi Uusimaa Piirkondlikust Nõukogust ja Erki Taube konsultatsioonifirmast Civitta tutvustasid Euroopa Komisjoni rahastatud NSB CoRe projekti, mille raames uuriti ettevõtjate seisukohti intermodaalse transpordi kohta. Selleks küsitleti rohkem kui 200 ettevõtet Soomest, Baltikumist, Poolast ja Saksamaalt. Uuringud keskendusid kahele valdkonnale: intermodaalsuse takistused ja tulevikutrendid.

Saarinen tõi oma ettekandes esile, et põhja-lõunaühendused (Soome kasvukoridor) ja Arktika mõõde on Soome jaoks väga olulised. „Soome on logistika mõistes justkui saar – lähimerevedudel on praegu ja tulevikus väga suur roll,“ kinnitas Saarinen, kelle sõnul tuntakse Soomes ka Rail Baltica vastu suurt huvi. „Rail Baltica oleks alternatiiv kaupade ja reisijate transpordile. Kindlasti jätkub ka Helsingi-Tallinna kaksiklinna arendamine, üleüldise liikuvuse parendamine aitab sellele ainult kaasa.“

Erki Taube (pildil) Civittast rõhutas, et analüüsis uuriti eelkõige seda, kuidas meelitada Rail Balticale kaubavedusid ja mis võiksid olla selle peamised takistused. „Kui vaatluse all olnud regioonis tervikuna olid ettevõtjad takistuste suhtes võrdlemisi positiivsed, siis Eesti seisukohalt tõid ettevõtjad välja sobiliku infrastruktuuri ja tehnika puudumise. Tulevikutrendidest nähti suuri võimalusi Hiinast tulevaks kaubaks ja ohtudena nimetati näiteks iseliikuvate veokite arengut,“ sõnas Taube. Uuringu kokkuvõtvad tulemused valmivad suve lõpus. Kogu projekti lõpptulemus valmib 2019. aastal.

Rail Baltic Business Networki ärivõrgustiku eesmärk on olla Rail Balticaga seonduva ettevõtlusarutelu põhiline foorum ja ettevõtjate esindaja dialoogis avaliku sektoriga. Ärivõrgustikuga oodatakse ühinema nii juhtivaid transiidi- ja logistikasektori ettevõtteid, uuest logistikaahelast muul moel puudutatud valdkondade ettevõtjaid kui ka akadeemilisi tippkeskusi ja Rail Balticast huvitatud kohalikke omavalitsusi.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe