Rail Baltic – arengu vedur

on .

27. märtsil toimus Tallinnas Arhitektuurimuuseumis rahvusvaheline konverents „Rail Baltic – arengu vedur", mis keskendus Rail Balticu mõjudele kohalikul, riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Konverentsil astusid üles linnaruumi planeerijad, arhitektid, ettevõtjad, erinevate alade teadlased ja eksperdid Eestist, Rootsist ja Hollandist. Kuulama olid kutsutud nii avaliku sektori esindajad, kodanikuühendused, arhitektid, linnaplaneerijad, ettevõtjad ja poliitikud.

Konverentsipäeva esimeses pooles käsitleti Rail Balticu majanduslikke ja ruumilisi mõjusid, mille raames:
- Rail Balticu Estonia juht Indrek Orav andis ülevaate Rail Balticu projektist ning transpordisektori visioonist – ettekanne on allalaetav siit
- Professor Jos Arts rääkis võimalustest kolmel ruumilisel tasandil – ettekanne on allalaetav siit
Ton Venhoeven andis ülevaate rahvusvahelisest praktikast analoogsete projektide elluviimisel – ettekanne on allalaetav siit
- Toimus paneeldiskussioon ettevõtjate ja rahvusvaheliste ekspertide osalusel

Konverentsipäeva teises pooles keskenduti Rail Balticu mõjule linnaruumi arengus, mille raames:
- Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon rääkis võimalustest Pärnus – ettekanne on allalaetav siit
- Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd andis ülevaate võimalustest Tallinnas – ettekanne on allalaetav siit
- Tallinna ja Pärnu arengutele andsid hinnangu rahvusvahelised eksperdid: Ton Venhoeven, Einar Schuch ja Tertius  Hanekamp
- Järgnes paneeldiskussioon arhitektide ja planeerijatega

Konverentsil esinejad:

Ton Venhoeven - VenhoevenCS architecture+urbanism tegevjuht ja asutaja. Lisaks arhitekti ja linnaplaneerija tööle nõustab Ton Venhoeven integreeritud planeerimise, multimodaalse võrgustiku arendamise, targa ja säästliku linnaplaneerimise ning transiidile suunatud arenduse valdkondi.

Jos Arts  - Hollandi Infrastruktuuri- ja Keskkonnaministeeriumi täitevameti Rijkswaterstaat stateegiline nõunik. Jos Arts on Groeningen Ülikooli planeerimise ja mõju hindamise professor.

Indrek Orav  - Rail Baltic Eesti valdusettevõtte juht. Varasemalt on Indrek Orav olnud AS Eesti Raudtee juhatuse liige, Radisson SAS hotelli nõukogu esimees ja puidutootja Notio Puit juhatuse esimees.

Karri Tiigisoon  - Karri Tiigisoon on Pärnu linnaarhitekt. Tiigisoon on võitnud mitmeid arhitektuurivõistlusi ja pidanud loenguid Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis ruumilise planeerimise teemadel ning kuulub Eesti Arhitektide Liitu.

Endrik Mänd  - Endrik Mänd on Tallinna linna peaarhitekt ning Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja.

Einar Schuch  - Einar Schuch on Rootsi Transpordiameti (Trafikverket) Ida regiooni direktor.

Tertius Hanekamp  - Maastikuarhitekt ja rahvusvaheline ärikonsultant. Tertius Hanekamp on konsultatsiooniettevõte TEMAH Konsultatsioonid asutaja, ta on spetsialiseerunud jätkusuutliku infrastruktuuri planeerimisele.

Heikki Kalle  - Hendrikson & Ko asutaja ja juhatuse liige. Lisaks mõjude hindamisega seotud praktilisele tegevusele on Heikki Kalle aktiivselt seotud ka ruumilise ja transpordi planeerimise valdkonna metoodilise arendamisega.

RB konverents1 RB konveretns5
RB konverents4 RB konveretns3
RB konveretns6 RB konveretns7

Kontakt

on .

Sisulisi ettepanekuid ja küsimusi saab esitada e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja infotelefonil +372 5567 0298  

Projekti tellija:

Tehnilise Järelevalve Amet

www.tja.ee
Aadress: Sõle 23A, Tallinn 10614
Tel +372 667 2000 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

www.mkm.ee
Aadress: Harju 11, Tallinn 15072
Tel +372 625 6342

 

Planeeringute koostamise korraldaja:

Harju Maavalitsus

www.harju.maavalitsus.ee
Aadress: Roosikrantsi tn 12, 15077 Tallinn
Tel +372 611 8640

Pärnu Maavalitsus

www.parnu.maavalitsus.ee
Aadress: Akadeemia 2, 80088 Pärnu
Tel +372 447 9733

 Rapla Maavalitsus

www.rapla.maavalitsus.ee
Aadress: Tallinna mnt 14, 79513 Rapla
Tel +372 484 1100


Konsultant:

Hendrikson & Ko OÜ

www.hendrikson.ee
Raekoja plats 8,
51004 Tartu
Tel +372 740 9800

Reaalprojekt OÜ

www.reaalprojekt.ee
Pärnu mnt. 463,
10916 Tallinn
Tel +372 608 1100

Novarc Group AS

www.novarc.ee
Mustamäe tee 46,
10621, Tallinn
Tel +372 626 0000

Kelprojektas

www.kelprojektas.lt

WSP

www.wspgroup.com

 

Rail Baltic Estonia OÜ

Narva mnt 5,
10117 Tallinn
Tel +372 686 7067

       


Pressikontakt: 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel: +372 53001 777

 

Projektist

on .

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse.

Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse.

Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, lisaks on kaasatud partneritena Soome ja Poola. Projekti teostamiseks on vajalik ühisettevõtte loomine ning rahastuse saamine Euroopa Liidult. Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juhtkomitee ning töögrupp, kuhu kuuluvad Pärnu, Rapla, Harju maavanemad ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee, Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tehniline Järelevalveameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Rail Balticu raudteeliiniga seotud maakonnaplaneeringute koostamiseks ja eelprojekteerimise läbiviimiseks on hankega valitud partneriks Reaalprojekt, kes teostab töid koos partneritega Hendrikson&Ko OÜ, EA Reng AS ja Kelprojektas UAB-ga.

Lähiaastatel valmivad ehitamiseks vajalikud planeeringud ja eelprojektid, mis määravad uue raudtee asukoha. Euroopa Liidu kaasrahastamise olemasolul jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks aastatel 2018/2019. 

  

Levinud müüdid

on .

Tallinn-Tartu-Riia trassi rajamine on lihtsam ja soodsam kui Tallinn-Pärnu-Riia suunalise trassi rajamine

Mitmed uuringud on analüüsinud erinevaid trassi suundi, kõik tulemused kinnitavad, et Pärnu suund on Tartu omast perspektiivikam, soodsam ning elu- ja looduskeskkonda säästvam.
Olemasolevale trassile kiire ühendusega raudtee rajamine on mitmes plaanis keeruline:

  • Erinev rööpavahe ning erinevad standardid elektri- ja turvanguvarustusele ei võimalda rajada raudteed olemasolevale raudteele. Rajada tuleks teisel pingel töötav kontaktvõrk. Eestis on praegu kasutusel rööpavahe 1520 mm, Euroopas aga 1435 mm.
  • Kiireks rongiühenduseks tuleb trass tõmmata sirgeks ja võõrandada raudtee kõrval täiendavalt maad. Tallinn-Tartu-Valga trassi ääres palju tiheasustusega paiku (Aegviidu, Tapa, Tamsalu, Jõgeva, Tartu, Elva, Valga), kus tuleks lammutada hulgaliselt hooneid ja kujundada ümber praegune tänavavõrk. Praeguse raudtee äärsetes asulates algavad tänavad ja majad kohe rööpmete kõrvalt.
  • Olemasolevale Valka suundavale trassile tänapäevast kiiret raudteed rajades tuleb ümber ehitada eritasandilisteks ristmikeks ca 60 raudteeülesõidukohta.
  • Tartu kaudu kulgev trass on 100 kilomeetrit pikem, mis tähendab ca 500 miljoni euro võrra kallimat ehitust ja kõrgemaid ülalpidamiskulusid. Suuremad kulud tähendavad ka kõrgemat kaubaveo hinda, kallimat reisijapiletit ja kaotatud aega.

Rail Balticu rajamiseks vajamineva rahaga saaks ehitada neljarealisi kiirteid, tõsta pensione ja teha Eesti elu paremaks

Rail Balticu ehitamiseks taotletakse toetust spetsiaalselt Euroopa Liitu kui tervikut ühendavate transpordivõrgustike rahastamiseks mõeldud fondist. Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) saame taotleda kahe finantsperioodi jooksul kuni 644 miljonit eurot. Seda raha teisteks projektideks taotleda ei saa, sest on mõeldud sihtotstarbeliselt üle-Euroopalisteks ühendusteks.

Rail Baltic tuleb ülejäänud raudtee lõikude arvelt, mille renoveerimiseks ei leita vahendeid

Rail Baltic on küll mahukaim, aga kaugeltki mitte ainus lähikümnendi suurinvesteering Eesti raudteevõrku. Transpordi arengukava näeb selgelt ette ka Eesti sisese raudteevõrgu arendamise ja kaasajastamise. Lähiaastatel on plaanis renoveerida Tapa-Tartu raudtee selliselt, et Tallinnast Tartusse saaks vähem kui kahe tunniga. Tallinn-Narva raudteel saab juba praegu sõita suures osas 120 kilomeetrit tunnis, aga kolme aasta pärast algab trassi täiendav renoveerimine, et võimaldada kogu trassi ulatuses kiirust 120 kilomeetrit tunnis ja lõiguti ka 135 kilomeetrit tunnis. Seega on veel enne Rail Balticu valmimist täiesti reaalne jõuda ka Tallinnast Narva kahe tunniga.

Rail Baltic on keskkonnavaenulik

Raudtee rajamisel lähtutakse Euroopa Liidus kehtivatest keskkonnanõuetest, kõik rajatised planeeritakse looduskeskkonnaga kooskõlas. Kuna raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, siis tekib oluliselt vähem keskkonnasaastet kui tänastel Eesti raudteedel või maanteedel.

Rail Baltic on kasulik vaid välismaistele transiidiettevõtetele

Rail Baltic on Eestis elavatele inimestele vajalik mitmes plaanis:

  • Võimaldab Eesti inimestel kiiremat ja mugavamat liikumist. Tallinnast jõuab kolmveerand tunniga Pärnusse ning vähem kui kahe tunniga Riiga. Paljude ettevõtete töötajad liiguvad iganädalaselt Tallinna ja Riia vahel, mis nõuab palju aega ning on praegusel maanteel ebamugav. Raudtee ühendub ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga, mistõttu on võimalik tulevikus paari ümberistumisega sõita erinevatesse Euroopa riikidesse.
  • Rail Baltic elavdab turismi. Eesti tuleb aegruumiliselt nii lätlastele, leedukatele kui poolakatele oluliselt lähemale. Eelkõige mõjutab see Pärnu ja Tallinna turismiga seotud ettevõtlust, aga kaude ka ülejäänud Eestit.
  • Rail Baltic annab kohalikele ettevõtjatele soodsa ja kiire ekspordikanali Euroopasse, mis vähendab sõltuvust idanaabrist ning võimaldab edukamalt hinnaga Euroopas konkureerida.
  • Rail Baltic loob uusi töökohti nii raudtee ehituse ajal kui pärast raudtee valmimist. Erinevad transiidi- ja logistikaettevõtted laienevad ning vajavad lisatööjõudu.
  • Rail Baltic säästab inimelusid, sest liiklus maanteedel väheneb raudtee valmimisel. Arvestuslikult säästetakse 30 aasta jooksul 260 inimelu, mis ei tundu numbrina suur, aga kaheneva iibe ja suure väljarände tingimustes on iga inimene väga oluline.

Rahvas ei toeta Rail Balticut

2014. aasta detsembris läbi viidud avaliku arvamuse uuringu kohaselt (Faktum & Ariko) on projektist teadlikud 74% eestimaalasi, kellest 70% hindab raudtee mõju Eestile positiivseks. Peamiste positiivsete mõjudena nimetati liikumisvabadust (parem reisida), kaubavedu ja ühendust Euroopaga. Projekti toetas sama uuringu kohaselt 64% projektist teadlikke inimesi.

Kohalike inimeste soove ei kuulata

Rail Balticu planeerimisprotsessi osaks on koostöö maakondade, valdade-linnade ja erinevate elualade ekspertidega. Kui üldlevinud põhimõtte järgi viiakse maakonnaplaneeringute avalikustamised läbi maakonnakeskustes, siis Rail Balticu avalikud arutelud on läbi viidud kõikides omavalitsustes, mida trass puudutab.
Seega on olnud võimalus kaasa rääkida kõigil huvilistel mitmete avalikustamiste voorude käigus, lisaks on kõik materjalid operatiivselt olnud avalikult kättesaadavad railbaltic.info kodulehel. Arusaadavalt ei saa arvestada kõiki ettepanekuid, sest nii suurte projektide käigus tuleb teha ka kompromisse. Oluline on, et koduomanike ja ettevõtjate võimalikud ebamugavused oleksid minimaalsed ja õiglaselt kompenseeritud.

Projekti maksavad kinni Eesti maksumaksjad

Rail Balticu ehitamine maksab praeguste andmete kohaselt ca 1,3 miljardit eurot, millest ligikaudu 80% on kavas taotleda Euroopa Liidult. See raha jaguneb kümne aasta peale. Rahastusvajaduse tekkides kasutab riik omafinantseeringuks kõige soodsamaid võimalusi kas riigieelarve vahendeid kasutades või vajadusel välisturgudelt raha kaasates. Esimese rahastustaotluse Euroopa Ühendamise Rahastust kiitis Euroopa Komisjon heaks 2015. aasta suvel. Kolme Balti riigi peale kokku saadi toetust 540 miljonit eurot, Eesti osa sellest koos riigi omafinantseeringuga moodustas 213 miljonit eurot.

Maa omandamine

on .

Kehtestatud ehitusprojekti alusel viib majandusministeerium läbi riigipoolse maa omandamise raudtee rajamiseks. Projekt määrab raudtee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste täpsed asukohad ning valmib eeldatavalt 2017. aasta lõpuks. Maa omandamisel lähenetakse igale juhtumile individuaalselt ja püütakse leida osapooli rahuldav kokkulepe.

Maa riigile omandamise menetlust alustades tellitakse litsentseeritud ja atesteeritud maa hindajalt eksperdihinnang vajaliku maa turuväärtuse leidmiseks. Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike selgitusi ja põhjendusi, tutvustatakse maa hindaja koostatud eksperdihinnangu sisu ning täpsustatakse maa omandamise tingimusi (hind, valduse üleandmise aeg, saagi koristamise ja metsa raiumise võimalus, muud tingimused). Läbirääkimiste käigus selguvad maaomaniku soovid ja omandamise tingimused. Kui maaomaniku soovid ja taotlused on põhjendatud ning maa omandamises jõutakse kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping maa võõrandamiseks Eesti Vabariigile. Kõik maa omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud pool ehk riik.

Kui läbirääkimised vabatahtlikuks võõrandamiseks ei anna soovitud tulemusi ning maaomanik keeldub maa võõrandamisest, on majandusministeeriumil õigus algatada sundvõõrandamismenetlus. Sundvõõrandamine toimub vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele ning selle viib läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Sundvõõrandamise menetluse alustamisel saadetakse kinnisasja omanikule teade sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest. Omanikul on õigus esitada selle kohta vastuväiteid. Sundvõõrandamise taotlus saadetakse majandus- ja taristuministri kaudu Vabariigi Valitsusele, kelle pädevuses on sundvõõrandamise otsuse tegemine. Nimetatud otsus edastatakse tähitud kirjaga sundvõõrandatava kinnisasja omanikule ja piiratud asjaõiguste omajatele.

Pärast sundvõõrandamise tegemise otsust toimub kinnisasjade erakorraline hindamine, mida reguleerib Vabariigi Valitsuse 19.06.2001. aasta määrus nr 203 „Maa erakorralise hindamise kord". Erakorralist hindamist viib läbi Maa-ameti väljastatud litsentsi omav maa hindaja koostöös kinnisasja asukohajärgse kohtutäituriga. Hindamine toimub sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga.

Pärast erakorralist hindamist korraldab majandus- ja taristuiminister kokkuleppemenetluse, mille eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine omanikuga. Kokkulepe hõlmab sundvõõrandatava kinnisasja eest makstavat sundvõõranditasu ja teistele isikutele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise suurust ning maksmise ja kinnisasja valduse üleandmise tingimusi. Kokkuleppemenetluses on kinnisasja omanikul ja teistel isikutel õigus teatada sundvõõrandamisega tekitatud kahjudest, mis ei kajastu erakorralise hindamise käigus koostatud hindamisaktis.

Juhul, kui kinnisasja omanik ei ole sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsusega nõus, on tal õigus see kohtus vaidlustada.

Geotehnilised uuringud

on .

Ohutu ning töökindla raudtee projekteerimiseks on eelprojektide koostamise käigus tarvilik läbi viia geotehnilised uuringud. Geotehniliste uuringute eesmärk on välja selgitada raudtee ja sellega seotud ehitiste aluspinnase geotehnilised omadused - pinnase tugevusnäitajad, sobivus ehitamiseks, pinnasevee tase, jne.

Rail Balticu eelprojekti geotehniliste uuringute käigus tehakse eelistatud trassivariandi koridoris 100 meetri tagant puuraugud diameetriga ≤ 10 cm. Puuraukudest võetakse pinnasest proovid laboriuuringuteks. Puuraukude sügavus sõltub vajalikest määrangutest ja geoloogilisest ehitusest jäädes vahemikku 0,5-30 m, kuid enamasti pole vaja puurida sügavamalt kui 3-6 meetrit.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe