• Slide 1

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • Slide 2

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 3

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 4

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 5

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 6

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

Rail Balticu trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamiseks viidi läbi 15 avalikku arutelu

on .

Lõppesid Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuande ning trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamised Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes.

Kõiki trassikoridoride lõike võrreldi põhjalikult tuginedes loodus- ning inimkeskkonna kriteeriumitele, samuti lähtuvalt tehnilisest teostatavusest, ehitusmaksumusest ning sotsiaalmajanduslikest aspektidest. Keskkonnamõju hindamise ning planeerimise poolt optimaalsemaks tunnistatud trass läheb läbi Pärnu linna, möödub Järvakandi alevist ja Rapla linnast läänest ning möödub kavandatavast Nabala looduskaitsealast ida poolt. Rahvusvahelise kiire raudtee kavandamisel minnakse nüüd edasi laekunud ettepanekute analüüsiga.

Konsultandi meeskonna poolt väljapakutud soovituslik trassi asukoht on aluseks eelistatud koridori osas otsuse langetamisel. Vastavalt seadusele kujundab otsuse lõpliku trassi osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha III kvartali lõpuks valitsus.

Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamist, mis konkreetsetes piirkondades toob välja võimalikud tehnilised ülesõitude, läbipääsude jne plaanid, mille tutvustamine on kavandatud detsembrisse 2014. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Selgituseks Harjumaa trassialternatiividest

on .

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustas 29. mail valitsuskabinetile Rail Balticu raudteeühenduse seni tehtud uuringuid ja erinevaid trassialternatiive. Valitsus arutas kõikide trassivariantide puhul nende mõju elukeskkonnale, loodusele ja majandusele, samuti trasside maksumust ning otsustas, et Harjumaal tuleb jätkata trassidega, mis kulgevad Ülemiste ja Muugani nii idast kui läänest ümber loodava Nabala looduskaitseala (13A, B, C ja D). Ülejäänud trassivalikud jäävad esialgu kõrvale. Valitsuskabineti nõupidamisel eelistatuima trassi osas seisukohta ei võetud. Otsustati, et majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab 2014. aasta III kvartali jooksul pärast trassialternatiivide võrdlustulemuste tutvustamist avalikkusele ja trassialternatiivide eskiislahenduste koostamist valitsuskabineti nõupidamisele ettepaneku eelistatuima trassi kohta.

Allpoolt on kätte saadav Majandus- ja Kommunikatsiooniminster Urve Palo sellesisuline kiri Harju, Rapla ka Pärnu maavanematele.

pdfMajandus- ja Kommunikatsiooniminstri kiri

pdfMajandus- ja Kommunikatsiooniminstri kiri LISA 1

Riigid said kokkuleppele Rail Balticu aktsionäride leppes

on .

Täna Tallinnas toimunud töögrupi kohtumisel leppisid Eesti, Läti ja Leedu kokku raudteeühenduse Rail Balticu ühisettevõtte aktsionäride leppes.

Aktsionäride lepe peab saama heakskiidu ka liikmesriikide valitsustelt. Aktsionäride leppe allakirjutamiseni jõutakse eeldatavalt augustis, kui Lätis ja Eestis on loodud valdusettevõtted, kellest saavad ühisettevõtte aktsionärid.

Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul kulgesid läbirääkimised pikalt ja põhjalikult ning lõpptulemus rahuldab kõiki osapooli. „Eelkõige on mul hea meel selle üle, et takistused ettevõtte loomiseks on kõrvaldatud ja saame edasi minna ettevõtte reaalse käivitamisega, muuhulgas selleks, et esitada järgmise aasta jaanuari lõpuks rahastustaotlus Euroopa Komisjonile," ütles ta.

Lepiti kokku, et raudtee ehitatakse samadele tehnilistele standarditele vastavalt Tallinnast Pärnu, Riia, Panavežyse ja Kaunase kaudu Poolani. Kuna see ühendus on ka Euroopa Liidu abikõlbulik, siis esmajärjekorras liigutakse töödega edasi ning esitatakse rahastustaotlus sel liinil asutavate lõikude peale. Samuti jõuti üksmeelele selles, et Vilniuse-Kaunase haruliin on projekti osa, mida hakatakse ellu viima, kui see muutub euroliidu abikõlbulikuks.

Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome kirjutasid Rail Balticu ühisfirma loomise kavatsuste leppele alla mullu septembris. Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe kohaselt Riiga, igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.

Algavad Rail Balticu trassivariantide võrdlustulemuste avalikud arutelud

on .

16. juunist algavad rahvusvahelise kiire raudtee Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuande ning trassikoridoride võrdlustulemuste tutvustamised.

Kokku toimub Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes analüüsi tutvustamiseks 15 avaliku arutelu koosolekut. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ning planeerimise ekspertide poolt optimaalsemaks tunnistatud trass läheb läbi Pärnu ning möödub kavandatavast Nabala looduskaitsealast ida poolt.

Kõiki trassikoridore võrreldi põhjalikult tuginedes keskkonnamõju strateegilise hindamise vahearuandes toodud loodus- ning inimkeskkonna kriteeriumitele, samuti lähtuvalt tehnilise teostatavuse eelistusest, ehitusmaksumusest ning sotsiaalmajanduslikust tulust. Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et eelistatud trassivalik on kaalutlusotsus, mis võtab arvesse nii mõju loodusele ja inimestele, kui ehitusaspekte. Sirp lisas, et eelistatud trassi esitlemine on üks Rail Balticu kavandamise vaheetapp, mis ei tähenda, et trass oleks lõplikult paigas. Valitsus kujundab seisukoha eelistatuima trassi osas III kvartali lõpuks. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aastal.

Pärast avalikustamisi alustatakse eskiislahenduse koostamist, mille tutvustamine peaks toimuma eeldatavasti detsembris 2014.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Harjumaal jätkatakse kolme Rail Balticu trassi analüüsiga

on .

Stenbocki maja, 29. mai 2014 - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustas neljapäeval valitsuskabinetile Rail Balticu raudteeühenduse seni tehtud uuringuid ja erinevaid trassialternatiive.

Valitsus otsustas, et Harjumaal tuleb jätkata trassidega, mis kulgevad nii idast kui läänest ümber loodava Nabala looduskaitseala (13A, B, C ja D). Ülejäänud trassivalikud jäävad esialgu kõrvale.

Valitsus arutas kõikide trassivariantide puhul nende mõju elukeskkonnale, loodusele ja majandusele, samuti trasside maksumust. Välja valitud kolme trassi puhul on tegemist kompromissiga, kus mõjud elukeskkonnale ja loodusele on kõige enam tasakaalus.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab pärast trassialternatiivide võrdlustulemuste tutvustamist avalikkusele ja trassialternatiivide eskiislahenduste koostamist valitsuskabineti nõupidamisele ettepaneku eelistatuima trassi kohta. Trass on vaja välja valida sügisel.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Hetkel analüüsitakse Harju, Rapla ja Pärnu maakonda läbivaid trassialternatiive, mille tulemusena selgub sobivaim trass.Euroopa Liidu rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Detailne Harjumaa trassivariantide kaart võimalik alla laadida siit.

Harjumaa trassivariantide skeem:

 Harjumaa variandid 30-05-2014

Rail Balticust on teadlikud 69 protsenti eestimaalastest

on .

Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 69% eestimaalastest ning nendest omakorda 80% hindab projekti mõju Eestile positiivseks, selgus Faktum & Ariko värskest uuringust.

Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (40%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas. Vanuse rühmiti on projektiga enam kursis 45-74-aastased elanikud ning kõige vähem 15-24 aastased noored.

Uuringut läbi viinud Faktum & Ariko projektijuhi Liina Märtini sõnul oskavad enamik vastanutest seostada Rail Balticut rahvusvahelise kiirraudteega. "Ka avatud vormis antud vastuste põhjal saab öelda, et elanikud üldiselt teavad projekti sisu. Suur osa seostas projekti kiire rongiühendusega Euroopasse, Balti riikidesse või ka üldisemalt uue raudtee rajamisega," ütles ta. Liina Märtin lisas, et pooled elanikest teavad, et trass hakkab kulgema Tallinn-Pärnu suunal.

Uuringu kohaselt peab 78% Rail Balticust teadlikest elanikest projekti mõju Eestile positiivseks. "Kolme enimvastatud positiivse mõjuna nimetasid vastajad kaubavedude ja kaubanduse elavdamist, kiiremat transpordiühendust ning mugavamaid, avaramaid liikumis- ja reisimisvõimalusi," ütle Märtin. "Projekti negatiivsete mõjudena aga tuuakse välja mõju loodusele ning liigsuuri investeeringuid."

Läbiviidud uuringust selgus, et Rail Balticust teadlike elanike hulgas on toetajate osakaal projektile 73% ning mittepooldajaid 16% vastanutest.

Uuringuga kaardistati ka rongiga sõitmise harjumused Eesti elanike seas, mille kohaselt kasutab regulaarselt rongi reisimiseks kümnendik eestimaalastest ning ca 40% elanikest ei kasuta rongi peaaegu mitte kunagi. Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola ning 71% nendest kasutaksid sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi.

Uuringutulemused koguti aprillikuu jooksul üle Eesti telefoniküsitluse käigus ja kokku vastas 1026 Eesti elanikku. Valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Hetkel analüüsitakse Harju, Rapla ja Pärnu maakonda läbivaid trassialternatiive, mille tulemusena selgub sobivaim trass. EL rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Täismahus uuring on võimalik alla laadida siit: pdfRail Baltic - Elanikkonna teadlikkus ja hinnangud

Lisainfo:

Rasmus Ruuda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik
Telefon 625 6429, 5344 4417
E-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Liina Märtin
Faktum & Ariko projektijuht
Telefon: 56 283 993
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe