• Slide 1

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • Slide 2

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 3

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 4

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 5

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 6

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

Rail Balticu konverents keskendus tulevase raudtee mõjudele

on .

27. märtsil Tallinnas toimunud konverentsil "Rail Baltic - arengu vedur" arutasid nii Eesti kui välisriikide eksperdid Rail Baltic kiirraudtee mõjusid erinevates skaalades - Põhja-Euroopa dimensiooni sisaldav regionaalne, Eesti üleriigiline ning Tallinna ja Pärnu kohalik skaala. Raudtee toob kaasa muutusi sotsiaalmajanduslikes aspektides ja seab väljakutseid hea ruumilise planeerimise ja majandusliku kasumlikkuse saavutamiseks.

Euroopa Komisjonile esitati esimene Rail Balticu rahataotlus

on .

Eesti, Läti, Leedu ning Rail Balticu ühisettevõte esitasid 26. veebruaril Euroopa Komisjonile esimese rahastamistaotluse Rail Balticu rajamiseks, mille kogumahuks on 540 miljonit eurot.

Esimene rahastamistaotlus esitati projekti kogumahule 540 miljonit eurot, millest Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) küsitakse kokku 442 miljonit eurot EL toetust. Taotletud kogusummast moodustab Eesti osa koos omafinantseeringuga umbes 213 miljonit, Läti 291 miljonit, Leedu 28 miljonit ning ühisettevõte umbes seitse miljonit eurot.

Arhitektuurimuuseum näitab Rail Balticu terminalide võidutöid

on .

26. veebruaril avati Eesti Arhitektuurimuuseumis näitus "Rail Baltic - arengu vedur", kus on esitletud võidutööd Tallinna Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide arhitektuurikonkurssidelt.

Tallinna reisiterminali võidutöö "Tagasi" autoriks on arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Looke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur. Konkursi žürii tunnistas üksmeelselt parimaks ideekavandi "Tagasi", mille terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele ning on efektse ja silmatorkava raudtee kohale tõstetud vormiga. Tallinna ideekonkursile laekus kokku 14 nõuetekohast võistlustööd nii Eestist kui välismaalt.

Rail Balticust on teadlikud 74 protsenti eestimaalastest

on .

Rahvusvahelise kiirraudtee Rail Balticu ettevalmistamisest on teadlikud 74 protsenti Eesti elanikest ning 70 protsenti nendest hindab raudteeühenduse mõju Eestile positiivseks, selgus Faktum & Ariko värskest avaliku arvamuse uuringust.

Teadlikkus Rail Balticu projektist on võrreldes eelmise aasta augusti 71 protsendiga paranenud 3 protsendipunkti. Eestlastest on projektist kuulnud 84 protsenti ning mitte-eestlastest 50 protsenti. Samuti on suhteliselt suur teadlikkuse erinevus meeste (81 protsenti) ja naiste (67 protsenti) vahel.

Selgus Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurikavand

on .

Pärnu Keskraamatukogus toimunud esitlusel kuulutati Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurikonkursi võitjaks ideekavand pealkirjaga Water Strider, mille autoriteks on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides arhitektuuribüroost Pluss OÜ. Võidutöö puhul tõsis žürii esile selle efektset ja eksimatult raudteearhitektuuriga seonduvat välisilmet ning head funktsionaalsust, mis tagab reisijate mugavuse näiteks halbade ilmastikutingimuste korral.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe