• Slide 1

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • Slide 2

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 3

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 4

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 5

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 6

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

Heikki Kalle: Mida tähendab Rail Baltic keskkonnale

on .

Rail Baltic poleks kindlasti mürarikkam kui tavaline maantee, loomade liikumise tagamiseks on kavas aga rajada kümneid ökodukte ja sadu muid läbipääse, kinnitab Rail Balticu keskkonnamõju hindaja Heikki Kalle.

Mitmel pool on kostunud kriitikat, et Rail Balticu rajamine avaldaks Eesti keskkonnale kahjulikku mõju. Esmalt müraküsimusest. Raudtee ei ole kindlasti mürarikkam kui maantee ja Euroopa laiusega raudtee jääb tõenäolisemalt vaiksemaks ka olemasolevast raudteest, kuna veerem on väiksem ja kergem.

Samuti seisneb raudtee müra erinevus ka selle episoodilises iseloomus. Kui tööpäeval tekitab maantee enam vähem pidevat müra, siis raudtee puhul valitseb kahe rongi möödumise vahepealsel ajal vaikus. Praegu on projekt arvestanud 32 rongi möödumisega ööpäevas. Selline episoodiline müra on häiringuna nii inimesele kui ka loomadele sageli olulisemgi, kuid tervisemõju seiukohast rõhutavad tervisemõju eksperdid püsiva tugeva müra olulisust, mille mõju ei pruugita sageli häirivana tajudagi.

Teine mureküsimus on puudutanud metsloomade liikumist, sest teadupärast on raudteetrass ümbritsevast aiaga eraldatud. Mis raudtee piirdeaiaga piiramisse puutub, siis seda tehakse nii raudtee kui ka maantee puhul ikkagi inimeste turvalisust silmas pidades.

Piirdeaedade rakendamisel on nii kavandatava Rail Baltic raudtee kui ka Via Baltica maantee puhul ekspertide hinnangul loomade liikuvusele mõju olemas. Seega on võimalusel vajalik kaaluda alternatiivseid lahendusi. Selliste võimaluste otsimisega tegeletakse Majandus- ja Keskkonnaministeeriumi ühiste jõupingutustega käivitatava eriuuringu raames.

26 ökodukti üle raudtee

Metsloomade ja inimeste liikumine üle (või alt) raudtee tuleb tagada kõikjal, kus see vajalik on. Selleks on praegusele trassile kavandatud suurulukite liikumise tagamiseks 26 ökodukti, millele lisanduvad veel erilahendusega sillad. Lisaks on väiksematele loomadele kavandatud läbipääse, mille koguarv on juba kolmekohaline number.

Olgu öeldud, et kui tahame sarnast transpordiühendust Tallinnast Pärnu ja Riia suunas tagada laieneva maantee abil, siis on sarnase loomade liikumise tagamine raudteekoridorist oluliselt laiema maantee puhul hoopis raskem ülesanne.

Pärnu suund – lühem maa, väiksem mõju

Arutletud on sellgi üle, kumb oleks keskonnasäästlikum, läbi Pärnu minev trass või Tartu trass. Arvestades, et Eestis on inimese tegevust kitsendavaid loodusväärtusi pea kõikjal, siis lühem, Pärnu suunal kulgev trass teeb üldiselt vähem kahju nii ehitamise kui kasutamise aegselt.

Samas, teadaoleva info baasil on sellises sõnastuses küsimusele pea võimatu vastata, sest põhjalikke alusuuringuid on tehtud ikkagi Pärnu suuna trassivariantidele. Tartu suuna puhul ei ole meil ettekujutust, kuidas Euroopa süsteemis kiirraudtee sealses asutusmustris kulgema hakkaks, rääkimata vajalikest taustuuringutest.

Arvestades uue raudtee üldist põhja-lõuna suunalist kulgemist läbi kolme Balti riigi on Pärnu suunda varasemates otsustes peetud optimaalseks ning sellest lähtuvalt on püstitatud keskkonnauuringuteks ka lähteülesanded, et Tallinnast Pärnu suunal kulgevaid trassivariante oleks võimalik tasakaalustatult (seda ka keskkonnakaitse seisukohast) kaaluda ja raudtee kulgemisjoon sellega kindlaks määrata.

Eesti Päevaleht

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe